wolli: juhuslikud mõtted

Kolisin siit ära.

2007-11-12T13:48:00.000+02:00

wolli juhuslikud mõtted on nüüdsest kättesaadavad peeterpaul.motskula.net.

Laupäevane Londoni lennuk tuli juba täna hommikul

2007-10-25T12:58:00.000+02:00

Teate, piloot ei saa laupäeval tulla, tal on mingi charter vist.. või pidi ta ämma juurde kartulit võtma minema või ma ka täpselt ei tea, aga ei saa. Ja siis me mõtlesime, et teeme selle lennu täna hommikul ära.

Ei noh, tore küll, aga miks te reisijaid sellest ei teavitanud? Ma sõitsin just sellepärast täna lennujaama, et Londonisse lennata ja laupäeval jälle tagasi tulla...

Mismõttes ei teavitanud? Lennujaama intranetis oli see info juba nädal tagasi väljas ju.

Kuu aega tagasi oli intranetis kirjas, et laupäevane lend toimub. Ma broneerisin pileti ära ja panin endale kalendrisse kirja ning ma tõepoolest ei jõua teie intranetti iga päev vaadata, et mis seisus teie pilootide ämmad on. Miks te reisijatele meili ei saatnud?

Ega meie ei jõua ka kõigile kogu aeg kõike eraldi teatada. Intranetis on info olemas, vaadake sealt.

----

Kui säärane dialoog leiaks aset Tallinna lennujaamas, järgneks tõenäoliselt rahvusvaheline skandaal. Kui aga jutus asendada piloot õppejõuga ja Londoni lend notariaadiõiguse loenguga ning pidada diskussioon maha Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, siis on kõik kõige paremas korras.

Alma Fucking Mater, tramaivõi.

10 miljonit!

2007-10-17T16:53:00.001+02:00

Flickr: ppmotskula

Just nii palju kasutajaid oli täna korraga Skype'is. Päris hea tulemus pisut rohkem kui nelja aasta kohta :)

Pole aega blogida :(

2007-10-17T12:31:00.000+02:00

Pea kolm nädalat ei ole ma siia midagi kirjutada jõudnud, nii et need, kes end mu tööde ja tegemistega RSS-i kaudu kursis hoida soovivad, on olnud sunnitud pimeduses kobama.

Aga lühiuudiseid mu töödest-tegemistest-mõtetest ning viiteid netiavarustest leitud lugemist väärivaile asjadele leiavad blogikülastajad lehe paremast servast. Lühiuudiseid aitab vahendada Twitter (lihtne ja mugav "kiirblogimisvahend", mis muuhulgas võimaldab oma twitterikasutajatest sõprade uudiseid ka otse taskusse tellida) ja veebilinke del.icio.us (lahendus, mis võimaldab mul oma viiteid meelevaldsete võtmesõnadega varustada ning neid soovi korral nii sõprade kui laiema avalikkusega jagada).

Tegelikult pakuvad ka Twitter ja del.icio.us RSS-uudistevoogusid. Ja Flickr, kuhu ma aeg-ajalt fotosid postitan. Ja 110 muud võrguteenust kah. Ükspäev Võtan Kätte™ ja tekitan kõigist minu enda publitseeritavaist allikatest ühe ÜberFeed'i. Selle juures kuluvad marjaks ära Google Reader, Yahoo Pipes või lihtsalt RSS Mix; tulemuse serveerimisel on mõistagi abiks FeedBurner.

K-ärakas

2007-09-27T09:47:00.000+02:00

Juulis tuvastas politsei kaks juhtumit, kus Kristiine Prisma müüs alkoholi 17-aastasele alaealisele. Septembris võttis Kristiine linnaosa valitsus kaubanduskeskuselt vähemalt kuueks kuuks alkoholimüügi õiguse ning linnaosa vanem Mihhail Korb pälvis linnapea Edgar Savisaare tunnustuse otsustava tegutsemise eest.

Juulis tabas politsei Õllesummeril 132 purjus alaealist. Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli soovitas Õllesummeri korraldajatel kaaluda festivalile sissepääsuks vanusepiirangu kehtestamist. Märtsis oli joomaürituse korraldaja Marje Hansar annetanud Keskerakonnale pool miljonit krooni.

Huvitav, mida Edgar & Co ette võtavad, kui avalikkuse tähelepanu peaks "välja teenima" mõni kõvemat sorti keskjoodik à la Volvo-Kallo.

Ametlikud teadaanded

2007-09-23T20:32:00.000+02:00

Laupäeval tuli notariaadi loengus korraks päevakorda teema, et mõningail juhtudel loetakse inimene teavitatuks, kui talle vajalik teade on avaldatud ametlikes teadaannetes. Mina lõin muidugi kohe Google'isse "ametlikud teadaanded" ja leidsin hoobilt aadressi www.ametlikudteadaanded.ee.

Mu rind paisus uhkusest, et elan vinges e-riigis.

Hetk hiljem läks õhk visinal välja. Kus on võimalus otsinguid salvestada ja lasta serveril mulle huvipakkuvad teadaanded, niipea kui mõni selline lisatud peaks saama, oma e-posti aadressile saata, nagu seda suudavad teha suvalised auto- ja kinnisvarakuulutuste lehed? Kus on elementaarne RSS-uudistevoog?

Muidugi võiks mõni vabatahtlik ametlikele teadaannetele mingi "pealisehituse" tekitada — nii, nagu ma omal ajal elektroonilise Riigi Teataja peale wLex'i ehitasin, aga... ehhh.

E-riik või asi.

Kütteperiood algab juuditeemalise stiilipeoga

2007-09-19T16:25:00.000+02:00

"Mustamäe linnaosa valitsus otsustas tänavu korraldada kodukandipäevade Mustamäe sügis tähistamiseks islamiteemalise stiilipeo," kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Kinnitamata andmetel ei paku keskerakondlik linnaosavalitsus kutsetega peol sealiha ega alkoholi. Naissoost külalistel palutakse saabuda sündsalt riietatuna ja kindlasti kaetud näoga; seni veel ümberlõikamata meestele teostatakse operatsioon kohapeal kiiresti ja soodsalt.

Tramaivõi.

Vikerkaar Raplamaal

2007-09-15T19:45:00.001+02:00

Skype worm? Not!

2007-09-14T11:28:00.000+02:00

This week kicked off with a bang. A worm had been unleashed into the 'net, targeting the users of Skype for Windows. You can check out Villu Arak's post in Skype's Heartbeat blog to read more about the worm and how to protect yourself from similar attacks in future.

Phil Wolff posted a nice, but oversimplified graphic explanation in Skype Journal:

Why is this oversimplified? Because this explanation fails to address probably the most important point given in Villu's post:

Please note that Skype users ONLY become infected after they have downloaded the link and run the malicious software.

Step 2 (clicking on the link) would probably not happen if the user would think twice, considering the language (and style) of the message. How likely is a serious business associate to send you a message like "hey i've found ur pix on the net"?

Step 3 (opening MS Internet Explorer) would probably not happen if the user would have had chosen a better browser (e.g. Firefox) as default.

Step 4 (seeing evil website, or actually a prompt to download a .scr (Windows screen saver) instead of a .jpg image) would probably not happen if the user would take a second look at what he's being offered.

Step 5 (installing the worm) would definitely not happen if the user had at least half a brain and basic elements of common sense. Or if s/he would have used Skype on Mac or Linux, because Windows screensavers don't work on these platforms.

Running a freshly updated antivirus product would probably have helped a bit as well. But even the best antivirus does not replace your missing common sense. Or do you really think wearing a condom keeps you 100% safe when having sex with strangers?

It was not a Skype worm, because Skype didn't get infected. It was a Windows worm. Or rather, a Windows dumbuser worm.

NOTE: The opinions expressed in this post are my own, and must not be interpreted as those of my present, past, or future employers.

Tšehhi taksojuhid

2007-09-11T13:45:00.000+02:00

Seltskond eestlasi võttis Praha kesklinnast eile õhtul kolm taksot. Hotelli juurde jõudnud, väljus meie auto juht masinast, et ees sõitnutelt küsida, mis hinnaks tuli. Ta nimelt oli unustanud taksomeetri sisse lülitada.

Eestpoolt teatati, et sõit maksis 800 krooni (Tšehhi oma mõistagi, kusjuures niipalju neile ka maksti). Meie sohver naasis oma auto juurde ja teatas, et seda on ikka liiga palju ja kuradi mustlased tegid teie sõpradele külma, sest tegelikult ei tohtinuks see sõit üle 450 Kč maksma minna.

Leidsin, et ülesnäidatud aususe eest võib talle pisut preemiat anda ning pakkusin 500 raha, millega mees rõõmsasti nõus oli. Küsisin kviitungit ka, mispeale taksist hakkas usinasti kindalaekas tuhnima ja leidis mulle terve portsu tšekke, millest osa küll raamatupidamisele kuidagi sobinud ei oleks, sest kuupäev oli minu riikisaabumise omast varasem. Seepeale teatas vend, et võtku ma 100 krooni tagasi, kuna tal ei ole piisavalt palju õige kuupäevaga tšekke.

Jätsime hüvasti ja läksime laiali. Olin juba hotelli sisenemas, kui taksojuht mulle järele kihutas ja teatas, et ta oli siiski veel ühe õige kuupäevaga kviitungi leidnud. Oma sajakroonist ta seeejuures tagasi ei tahtnudki.

Inimesed on põhiolemuselt head.

Eluterve egoism

2007-09-06T11:03:00.000+03:00

Egoist tegutseb, pidades ennekõike silmas iseenda huvisid.

Loll egoist suudab mõelda vaid tänases päevas ning arvestab ainult iseenda hetkehuvidega.

Tark egoist näeb kaugemale ning arvestab ka teiste inimeste huvidega, kuna mõistab, et nendega mittearvestamine võib tulevikus tema enda huvisid kahjustama hakata.

Altruist on tegelikult egoist, kuna saab teiste huvides tegutsedes emotsionaalset rahuldust ning teeb teistele head selleks, et seda rahuldust kätte saada.

Loll altruist valetab iseendale, et ta ei ole egoist.

Mina olen egoist. Raudselt.

Kaks hunti

2007-09-05T01:36:00.000+03:00

Leidsin netiavarustest õpetliku jutu. Heameelega viitaks allikale, aga otsene allikas on parooli all ja algallikas mulle teadmata. Aga... sharing is good, nagu mõnel pool arvatakse. Ja lugu on aeg-ajalt ülelugemist väärt.
Ühel õhtul jutustas üks vana indiaanlane oma pojapojale võitlusest, mis käib inimeste sees.

Ta ütles:"Mu poeg, lahing käib meis kõigis kahe hundi vahel.
Üks on kuri. Selles on viha, kadedus, armukadedus, kurbus, kahetsus, ahnus, upsakus, enese haletsus, süütunne, vimm, alaväärsus, valed, kõrkus, üleolek ja ego.
Teine on hea. Selles on rõõm, rahu, armastus, lootus, selgus, tagasihoidlikkus, lahkus, heatahtlikkus, empaatia, suuremeelsus, tõde, kaastunne ja usk."

Poiss mõtles öeldu üle natuke ja siis küsis vanaisalt: "Aga kumb hunt võidab?"

Vana mees vaatas mõtlikult last. "See, kumba sa rohkem toidad".

Flow

2007-08-31T15:04:00.000+03:00

Tööpsühholoogias tuntakse sellist nähtust nagu flow, mida võiks eesti keelde tõlkida kui "vool" või "voog". Tegemist on olekuga, kus sa tunned, et oled justkui mingi kännu tagant lahti pääsenud ja muudkui kihutad. Sellesse seisu sattudes tasub põletada nii pikalt, kui kütust jätkub — mõned ülesanded, mis järgmisel päeval edasi lükata tuleb, on köömes võrreldes sellega, et ühe ööga päris mitme "normaalse" tööpäeva jagu asju tehtud saab.

Minu tegelik tööpäev algas eile õhtul kell 8 ja lõpes hommikul kell 5. Kaks tundi magamist, poiss lasteaeda, koosolek, teine koosolek, inbox tühjaks, lõuna, nädalaraportid, veel peoga pisiasju ja nüüd võin rahus nädalavahetusele vastu minna.

Mul on ikka seamoodi vedanud: mu töine tiim on viimase peal ja kodune veel vingem.

Paar plusspunkti Eesti Politseile

2007-08-30T08:54:00.000+03:00

19. augusti õhtul sõitsin Kuusikult kodu poole. Lubatud kiirusega, kinnitatud turvavöö ja sisselülitatud lähituledega, nagu tavaliselt. Kehtna vahel tee ääres passinud politseipatrull pidas aga vajalikuks mulle järele sõita ja sinistele lisaks ka punased vilkurid sisse lülitada. "Teie sõidudokumendid, palun!". Ulatasin load, registritunnistuse ja kindlustuspoliisi. "Teie rikkumine," ütles politseinik ja osutas tehnoülevaatuse templile, mis oleks pidanud juba juunikuus uuendatud saama.

Tunnistasin kõik ausalt üles: juulis puhkasin ja abiellusin ja pulmareisisin (ilma autota) ja juunis tegelesin puhkuse eel tööotste kokkutõmbamisega ja augustiks oli see ülevaatuse teema lihtlabaselt ununenud. "Kehtivaid karistusi teil ei ole, nii et seekord teeme hoiatuse." Paberid vormistatud, soovisid politseinikud mulle head teed ja panid südamele, et ma ülevaatuse ikka lähiajal ära teeksin.

Eile õhtul sõitsin koos poisiga töö juurest koju. ETKVL-i silla juures passinud patrull võttis end mulle sappa. "Meie andmetel on teil ülevaatus aegunud." -- "Jah, ma tean. Ma sain paari nädala eest hoiatuse ka. Ja praegu sõidangi Sakku ülevaatusele." -- "Kuskohas see ülevaatuspunkt Sakus asub ja mis kellani see lahti on?" -- "Teaduse 5, kella seitsmeni." -- "Hea küll, aga ärge sellega enam venitage."

Ja nüüd plusspunktid:

Tundub, et Eesti Politsei ei tegelegi enam iga hinna eest trahvide tegemisega, vaid on tõepoolest liiklusohutuse parandamise eesmärgiks seadnud.
Kui nad viitsivad ja suudavad numbrimärgi järgi juba mingeid aegunud ülevaatusega udupäid rajalt maha võtta, võib arvata, et ka varastatud autode kättesaamine ei ole neile enam üle jõu käiv ülesanne.

Ja eilsest õhtust alates on mu autol taas kehtiv ülevaatus.

McTöötaja ehk kuu töömesilane

2007-08-29T09:48:00.000+03:00

Töötajate motiveerimine on lihtne nagu ABC. Vaja on vaid hoolitseda selle eest, et nad:

teaksid, mida — ja miks — neilt oodatakse;
näeksid oma töö tulemusi; ja
saaksid oma saavutuste vääriliselt tunnustatud.

Valdavas enamuses organisatsioonidest, kus sära töötajate silmis kustuma kipub, on tõsiseid probleeme A ja B osas. Lahendusi aga otsitakse C kandist, konstrueerides kõikvõimalikke "kuu töötaja" tüüpi motivatsiooniprogramme.

Sääraste lahenduste häda on selles, et nad kipuvad tihti andma soovitule vastupidist efekti. Kui inimest avalikult tunnustada millegi eest, mida ta ise teab mis saavutuseks ei loe, hakkab ta tõenäoliselt arvama, et teda mõnitatakse — või et kiitja on idioot. Lisaks sellele võib ta muutuda ka pisut tõredaks seepärast, et juhtkond oma aega ja energiat tegelike probleemide (A ja B) lahendamise asemel mingite jaburate tunnustuskampaaniate väljamõtlemisele kulutab.

Kuuldused minu surmast...

2007-08-28T07:12:00.000+03:00

...on, nagu tavaliselt ikka, tugevasti liialdatud. Samuti ei ole vaikus mu blogis põhjendatud sellest, et naine ei luba kirjutada. Kõigepealt oli mitte-eriti-netine puhkus, siis mittenetine pulmareis ja siis väga netine, aga väga töine puhkusejärgne elu. Ehk siis puhkuse alguses ei olnud viitsimist, vahepeal võimalust ja viimasel ajal aega.

For the record, pulmapidu oli viimase peal — aitäh korraldajatele, kohaletulnutele ja kõigile, kes niisama häid soove saatsid — ning pulmareis, 10 päeva Horvaatias, läks ka täiesti kümnesse.

Ja nüüd lühidalt mõnedest asjust, millest puhkusele minnes kirjutada lubasin.

EPSO konkurss. osalesin Euroopa Personalivaliku Ameti korraldatud konkursil jurist-lingvistide reservnimekirja. Paberite ja CV alusel kutsuti mind kirjalikku vooru, kust pääsesin tulemuste alusel edasi suulisesse, kus omakorda jäin ühe punktiga künnise alla. Vaja oleks olnud 50/100, kuid mina sain 49. Kui oleksin võtnud vaevaks mingi EL brošüürigi kasvõi Brüsselisse lennates läbi sirvida, oleksin ilmselt praegu nimekirjas. Aga intellektuaalseks virgutusvõimlemiseks, millena ma seda konkurssi ennekõike võtsin, kõlbas asi kokkuvõttes hästi.
Poodimise valu ja viletsus. Ma ei suuda mõista inimesi, kellele meeldib poodide vahet käia või Viru Keskuses hängida. Eesti kaubandusvõrgus paistab kehtivat reegel, et kõik poed ja riiulid on mingit sitta täis, aga kui sul midagi konkreetset vaja on, oled hädas nagu mustlane mädas. Mul oli enne (oma ja paari sõbra) suviseid pulmapidusid vaja suviseid pidulikke riideid. Miskipärast sattusin Kaubamajja, kust mul õnnestus üheainsa korraga ära tuua hele ülikond, kaks triiksärki, ühed heledad ja ühed tumedad kingad ning veel mingit nänni. Ja kuna Kaubamajas olid parajasti mingid päevad, läks kogu see sodi mulle maksma vaid poole tavahinnast. Mis mulle kokkuvõttes sobis.
Pixmania.com ja DPD. Enne puhkusele minekut pidin oma vana, minuga juba aastast 2002 lennanud videokaamera pensionile saatma. Uue ostmisel lähtusin põhimõttest, et olgu mis marki tahes, aga olgu Sony. Nimelt on kogenud taevapiltnikud nii Eestis kui mujal maailmas leidnud, et selle firma videokaamerad kannatavad lendamist päris hästi. Õnneks ei olnud Eestis ei Sony Centerist ega ühestki teisest poest mulle meeldima hakanud odavama otsa kaamerat (HC36) saada. "Õnneks" sellepärast, et olin seetõttu sunnitud aparaadi ostma säärasest netipoest nagu pixmania, mida peavad prantslased ning mis toimetab oma pakutava kauba EL piires kõikjale koju kätte. Vähem kui kaks nädalat pärast ostu sooritamist sain kaamera ja lainurkobjektiivi DPD Eesti kontorist kätte (nad oleks mulle selle koju toonud, aga ma olin parajasti tööle minemas ja sõitsin nende juurest läbi). Koos lainurga ja kohaletoomisega maksis värk tiba vähem kui Eestist ostes ainult kaamera eest välja käia tulnuks. Rõhutan, et tegemist oli odavama otsa mudeliga, nii et kallima kauba puhul on vahed ilmselt veel suuremad.
7 fakti:

mul on kaks magistrikraadiga võrdsustatud kõrgharidust;
olen rohkem kui 10 tundi oma elust veetnud vabalangemises, kuid pole siiani varuvarju kasutanud;
olen käinud 29 riigis, kuid pole kunagi ekvaatorist lõuna poole pääsenud;
mu netomass püsis pealt 10 aasta stabiilselt 82-86 kg vahemikus; 2002. aasta sügisel jätsin suitsetamise maha ning pärast seda on kaalu näit kõikunud 92 ja 96 kg vahel.
ma ei kasuta piraattarkvara, kuid pole oma arvutites oleva tarkvara litsentside eest mitte midagi maksnud;
olen osalenud Eesti rekordi püstitamises (langevarjusport, suurim vabalangemises moodustatud kujund);
ma panin siia kirja 7 fakti ;)

Totaalne haigemaja: enne mu puhkuse algust olid kõrges palavikus ja kõhugripis mu naine ja laps ja mõned sõbrad. Mina ja veel mitmed sõbrad saime oma laksu kätte Parasummeri ajal.

Ja nüüd poiss lasteaeda ja ise tööle.

Perekond, ametlikult

2007-07-21T06:30:00.001+03:00

Hüvasti, poissmehepõli

2007-07-20T11:28:00.000+03:00

Kunagi ammu — ei mäletagi enam, millal täpselt — võtsin vastu otsuse, et hiljemalt 35-aastasena tuleb naine võtta ja isaks saada. Peeter Karl tähistas veidi vähem kui kuu aja eest oma teist sünnipäeva ning täna kella 17:30 ja 18:00 vahel ütleb Alice Kuusiku lennuväljal kõigi eelduste kohaselt mulle oma jah-sõna.

Ettevalmistused on tehtud. Ilm on tellitud. Ning püüli sõeluvad mitte minu püksid, vaid vastava koolituse saanud spetsialistid.

Puhkus!

2007-07-07T00:05:00.000+03:00

Järgmised neli nädalat saavad mööduma mängides ja joostes. Niipalju võib kindlalt öelda, et puhkuselt tagasi tuleb hoopis teine mees ;)

Võib juhtuda, et hakkan millalgi ka (veel hiljuti ainult mulle endale, aga alates nüüdsest ka sulle, lugeja, teadaolevaid) blogivõlgu kustutama. Teemad: EPSO konkurss, poodimise valu ja viletsus, Pixmania.com ja DPD, 7 fakti, totaalne haigemaja ja kindlasti veel midagi.

mv ValdoRandpere kinnine_raviasutus/

2007-07-03T22:52:00.000+03:00

Vastutaval kohal töötamisest tulenev stress on ikka päris kole asi.

Kapid kalmistul

2007-07-03T09:46:00.000+03:00

Jalutasin õhtul Moskvas ja otsustasin ära käia ühel surnuaial, kuhu kõikvõimalikke kuulsaid tegelasi maetud on.

Sadakond meetrit enne kalmistu väravat lähenes mulle kaks ähvardava väljanägemisega "kappi", kes tahtsid teada, kas ma olen venelane või turist. Oma eesti aktsendiga vene keelt ei pidanud ma pronksiööle tagasi mõeldes mõistlikuks välja käima hakata ning nii teatasingi ingliskeeli, et ma ei saa neist aru.

Suurema kapi valvsa pilgu all, mis nii mind kui ümbrust pidevalt jälgis, võttis väiksem taskust pundi kassatšekke, surus need mulle pihku ja sisistas, et hoidku ma oma nahk, kui ma neid Venemaalt välja ei vii. Lubasin seda teha ning kapid lahkusid.

Vaatasin tšekke: tavalised toidukaubad, paagitäis bensiini, restoraniarve jms. Vaatasin uuesti: müüjatena olid märgitud "Bahamas Investment Corporation" jm Sajusaartel registreeritud ettevõtted. Jõudsin järeldusele, et kapid olid välja mõelnud mingi eriti kavala rahapesu või maksupettuste süsteemi, mille sujuvaks toimimiseks oli vaja välismaalastele hulgaliselt liba-arveid teha.

Blogs, feeds, and relevance

2007-07-03T00:54:00.000+03:00

Martin Varsavsky asks if blogs are being rendered irrelevant by RSS feeds. Adrian Cockroft kicks in an interesting idea about lack of comments being the single biggest issue with the feeds. And as I was about to write a longer comment to Martin's post, I decided to do it here. Enjoy it or skip it, the choice is yours :)

Lack of comments Adrian called the "main issue with RSS readers" is actually a two-edged sword. Quite often, comments are not that interesting, so leaving them out allows me to focus on the bits coming from the source I've decided to keep my eyes on. However every now and then I would much appreciate an easy way to selectively turn on comment feeds for a particular post -- which is something I haven't found yet.

Not seeing my sources' new and ever shinier looks is -- to me -- a benefit, not a problem. What I'm actually interested in is what you've got to say, not in which font or color you like to say it. And having the thoughts from different sources presented to me in a consistent format makes reading a lot easier.

The thing with blogs (and even more with "old-school" news channels including newspapers) is that nearly all of them contain some stuff that is really interesting, and more stuff that is not (at least to me at the time, but it may be to someone else or at another time). Feeds let me focus on what I'm interested in right now, giving me an easy -- and timewise inexpensive -- way to skip over the stuff that I'm not.

But there are a couple of things that I think bloggers of the feed era (should we call them "feeders"?) have to learn: good and relevant post titles are a must, and if you're providing a "castrated" feed instead of a full one, then the leads must be even better than the titles.

Kärakas ja statistika

2007-06-19T21:54:00.000+03:00

On olemas väikesed valed, suured valed ja statistika.

Õlletootjate Liit väidab, et Eesti per capita alkoholitarbimise näitajad on kõrged tänu turistidele, Konjunktuuriinstituut aga kinnitab, et peamised tinapanijad on ikka kohalikud ise. Kumbki pool esitab oma seisukohtade kaitseks statistilisi andmeid stiilis "56% Eestit väisanud turistidest käivad siin odava ja kvaliteetse alkoholi pärast" ja "turistid tarbivad 8,7% Eestis pruugitavast õllest".

Konjunktuuriinstituut on valmis treinud hulga graafikuid, kuid kumbki pool ei avalikusta oma uuringutes kasutatud valimite suurusi ega nende moodustamise metoodikat, detailsetest algandmetest rääkimata.

"Siseringi" mittekuuluvatele inimestele jääb valik, kumba tõde pimesi uskuda. Või võimalus võtta uus pudel. Terviseks!

Targad piloodid õpivad teiste vigadest

2007-06-19T09:41:00.000+03:00

Lendurite rahvapärimuse kohaselt olevat üks vana ja paljunäinud piloot öelnud, et teiste vigadest peab õppima lihtsalt seepärast, et kõiki vigu ei jõua ise ära teha. Sama kehtib ka langevarjurite — ja tegelikult mistahes muu alaga tegelejate — kohta.

Paari viimase päeva jooksul olen saanud lugeda kahe — tõsi, õnnelikult lõppenud — langevarjuintsidendi kirjeldusi. Mõlemal juhul jäi mulje, et peategelased olid unustanud ühe olulise tõsiasja: riskifaktorid ei liitu, vaid korrutuvad.

Ull:

pikk paus pärast viimast hüpet: oskused "roostes", kuid enne hüpet jäi lihasmälu värskendamine tegemata;
sõber hüpet filmimas: keskendumine hüppeplaani "atraktiivsele" osale, mitte sangade asukoha kontrollile;
avamine plaanitud tavalisest kilomeetrist 200 meetrit (4 sekundit) kõrgemale, kuid mitte täiendava ajavaru loomiseks, vaid selleks, et kaameramees ka selle "purki" saaks;
avamisrõnga mitteleidmisel ettenähtud standardprotseduuri (katsun - ei leia - katsun uuesti - ikka ei leia - varuvari) asemel katse rõngast vaadates üles leida: täiendav ajaraisk stabiilsuse tagasisaamiseks.

Jean:

ülivarane äratus: väga tõenäoliselt ei olnud tavaline unenorm täis magatud;
kiirustamine lennuväljale: 160 km/h mööda käänulist teed välistab võimaluse hüppeks mentaalselt valmistuda;
visuaalse kõrgusemõõtja autosseunustamine ja teise laenamine: kui laenuks võetu ei olnud täpselt sama mudel, siis tähendab see paratamatult täiendavat, olgugi et väikest, tähelepanuressursi kulu;
hüppeplaani muutmine vahetult enne lennukisseminekut ("is it ok he is coming with us?"): kogenud hüppajale võrdlemisi lihtsate plaanide puhul iseenesest mitte väga suur riskifaktor, aga siiski;
heliline kõrgusemõõtja "läks lolliks": duh, inimesed, Pro-Tracki käsiraamatus on sees õpetus selle kohta, kuidas riistapuule lennuvälja "nullkõrgus" käsitsi selgeks teha. Kui aga siiski lennukis selgub, et aparaat kõrgust õigesti ei mõõda, tuleks endale 42 korda korrata, et sellel hüppel ei tohi mingil juhul piiksujat kuulata, või Track hoopiski kiivrist taskusse ümber tõsta; samuti tasuks tõsiselt kaaluda lihtsama hüppeplaani kasuks otsustamist või (olukorras, kus sul ka visuaalse kõrgusemõõtjaga mingi jama oli) lennukiga allatulekut.
väljahüpe lahtise rinnarihmaga: kõlab nagu Darwini auhinna kandidaat. Kurat võtaks, lennukisse tuleb minna täies hüppevalmiduses varustusega, mitte rihmad lahti! Ning alati tasub igaühel lennukis kontrollida nii iseenese kui kõigi teiste varustust, olgu need teised kasvõi mitme tuhande hüppe kogemusega skygod'id. Õnneks sai vend rinnarihma vabalangemises kinni, kuid kaotas pusides kontrolli kõrguse üle ning avas juba ohtlikult madalale jõudnuna põhi-, mitte varuvarju; automaat viskas varu sinna kõrvale ning põhivarjust vabanemiseks ei jäänud enam aega.

Mõnikord on lennukisse jäämiseks vaja rohkem mune, kui väljahüppamiseks.

Kultuurieksport

2007-06-14T04:22:00.001+03:00

Mis: Millimallikas. Kus: Solàs bar, Boston, MA, USA.

Aga Boston mulle meeldib

2007-06-13T23:58:00.000+03:00

Ma ei tea, miks, aga Boston hakkas mulle esimesest pilgust meeldima. "Päris" Boston on mõnusalt pisike — elanikkonnalt umbes poolteist ja maismaapindalalt pisut alla ühe Tallinna. Bostoni linnastu ehk "Suurem Boston", mille elanikest jätkuks rohkem kui kolmele Eestile, aga kataks pisut üle neljandiku Eesti pinnast.

Boston jätab meeldivalt rohelise mulje ning lisaks sellele laiutab keset linna meri. Minu arvates on (soovitavalt laevatatava) veekogu olemasolu ühe korraliku linna jaoks hädavajalik. Isegi Tallinnast võib pikapeale asja saada, kui sadamapiirkond kunagi korralikult välja saab arendatud.

Bostoni puhul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et kohalikus õlletehases pruulitav "Samuel Adams" on sõltumatu Eesti eksperdi poolt täiesti joodavaks tunnistatud.

Calling home

2007-06-10T22:20:00.000+03:00

I just finished a 27-minute Skype call from my hotel room in Boston to my loved ones at home in Estonia.

Depending on the method of calculation, the call cost me $9.99 (the price of 24 hours of internet access), $0.19 (previous amount times 27 by 1440), or nothing (as I needed internet access anyway, making this call had no effect on what I had to pay).

Alternatively, I could've used my cell phone. In this case, my mobile provider would've billed me for EEK 1066, or roughly $92.

Finally, there's a phone in my room. The friendly hotel puts a surcharge of $7/min and $4.50/connection on top of whatever AT&T would charge for an international call. So the surcharge alone would have amounted to $193.50.

Comments, I think, are unnecessary.

Elundidoonorlus ja e-kodanikuühiskond

2007-06-10T19:21:00.000+03:00

Jaanus Kase tegi ettepaneku panna elundidoonorikaart internetti. Huvitava kokkusattumusena juhtusin eile Kopenhaagenis lennukit oodates täpselt sellesama asja peale mõtlema ning jõudsin mõistagi järeldusele, et info minu keha tagavaraosadeks kasutatavuse kohta peaks olema saadaval netist, mitte istuma minu rahakotis, mille õnnetuse juhtumise päeval puhtjuhuslikult koju võin unustada.

Tõsi, erinevalt Jaanusest ei mõelnud ma e-kodaniku portaalile, mis oleks küll sellele teabele loogiline koht. Miks mitte? Sest hiljutine KAPO aastaraamatu saaga, e-RiigiTeataja jätkuv ja järjekindel suutmatus/soovimatus neile tasuta pakutud wLex-i funktsionaalsus kasutusele võtta, ning mitmed muud säärased asjaolud, on minus tekitanud (loodetavasti eksliku) arvamuse, et Eesti riik (kitsamas, st riigivõimu tähenduses) on e-energiast tühjaks jooksnud või jooksmas. Seepärast kujutasin endale ette mingit kodanikualgatuse korras üles seatavat saiti, kuhu iga elundidoonoriks pürgija võiks vabalt üles riputada oma vastavasisulise digiallkirjastatud avalduse.

Mõistagi oleks "üks ametlik koht" sellise info kättesaadavuse seisukohalt parem kui 100 erinevat pisikest kodanikualgatust. Aga praegune Eesti riigi e-teenuste kontseptsioon ei võimalda kahjuks kodanikke teenuste arendamisesse kaasata. Asju tehakse meil praegu vaid riigihangete korras; kogukondlike algatuste ärakasutamiseks tuleks e-riigi arendust aga juhtida nagu mõnd open source projekti, mille puhul eksisteerib (individuaalne või kollegiaalne) otsustaja, kes talle esitatud paremad täiendused projekti "peamisesse" harusse lülitab.

Sess seljataga

2007-06-09T01:58:00.000+03:00

Õigusteaduse magistrikraadist on puudu 4 ainepunkti jagu auditoorset õppetööd, magistritöö kirjutamine ja selle kaitsmine.

Õiguskantsler: suvel on päevad pikemad kui talvel

2007-06-07T15:29:00.000+03:00

Õiguskantsler Allar Jõks leidis, et eelnõu, mis võtaks riigikogu liikmetelt kuludokumentide esitamise kohustuse, asendab kuluhüvitise maksuvaba tuluga ja on kahtlemata saadikutele soodsam, kirjutab etv24.

Täiesti õige. Aga... miks peab õiguskantsler selgitama Eesti Vabariigi seadusandlikule võimule elementaarseid tõsiasju?

Tahes-tahtmata meenub vana anekdoot: Miks on Riigikogus 101 liiget? Aga loomulikult seepärast, et iga saadik saaks oma valijatele öelda: "Sada lolli on kokku aetud, mis ma üksi teha saan?"

Vaata ka eelmist postitust.

Kiri eikellelegi

2007-06-05T22:52:00.000+03:00

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

...

VIGA: adressaati ei leitud.

KAPO aastaraamat: lost in translation?

2007-06-05T11:45:00.000+03:00

pp viitas mu viimast KAPO-postitust kommenteerides uudistesaidile KM.ru, kus Vassili Vankov kirjutas, et KAPO olevat pärast 29. mail toimunud Vene raketikatsetust eemaldanud oma aastaraamatust väite, nagu oleks Venemaa II maailmasõja alustanud.

Minu valduses on nii alguses "lekkinud" kui praegu KAPO veebist kättesaadavad "ametlikud" eesti- ja ingliskeelsed PDF-id. Neid põgusalt võrrelnuna (täismahus kontrolliks pole lihtsalt aega) julgen väita, et lekkinud ja ametlike versioonide tekstid on ilmselt identsed, kuid eesti- ja ingliskeelsed tekstid ei ole seda mitte.

Eestikeelne tekst:

Need on tüüpilised näited Teise maailmasõja võitnud suurriigi pikaajalisest infosõjast Teise maailmasõja ohvri-väikeriigi vastu, mis kannatas ja kandis väga suuri kaotusi mõlema sõdiva poole okupatsiooni tõttu.

Ingliskeelne tekst:

These are typical examples of a prolonged information war of an empire, a launcher and a victor of the WW II, against a small victimcountry that suffered and carried great losses due to occupation by both fighting parties.

Nagu näha, süüdistatakse Venemaad II maailmasõja käivitamises vaid ingliskeelses aastaraamatus.

On tõlkevigadega kuidas on, aga ajaloo ümberkirjutamise süüdistuste vastu on kõigil Eesti riigiasutustel (ja Eesti elanikel) olemas võimas relv -- ID-kaart, mis võimaldab mistahes dokumente ajatempli ja digiallkirjaga varustada ning hiljem tõestada, et dokument X oli olemas kuupäeval Y.

Küsimus on, miks Eesti riigiasutused seda relva ei kasuta?

Lapsesuu

2007-06-01T09:54:00.000+03:00

Lastekaitsepäeva intervjuu Kuku raadios.

Saatejuht: "Kes on maailmas kõige armsam inimene?"
Tüdruk: "Mina."
S: "Aga kes veel?"
T: "Sina."
S: "Aga veel?"
T: "Diana." (mingi sõbranna ilmselt)
S: "Aga kas ema on ka armas?"
T: "Jaa."

Aviation weather for your mobile phone

2007-05-28T10:57:00.000+03:00

If your mobile phone can display regular web pages, then you can easily obtain the METAR and TAF information for most airports anywhere, anytime. Just browse to isiklik.info/met, enter your favourite airport's ICAO or IATA code, and hit "go".

There's also an email interface available that you can use anywhere if you can send and receive email on your mobile phone. To get latest meteo update for an airport, send its ICAO code to met@isiklik.info in the message body (Subject: line is ignored).

WARNING AND DISCLAIMER: This service only reformats information publicly available from other sources. I can not guarantee neither the accuracy of the information nor the availability of the service. Always use authorized weather services for real flying.

KAPO, autoriõigus ja avalik teave

2007-05-25T12:02:00.000+03:00

Peeter "Pets" Marvet kirjutab, kuidas Kaitsepolitseiameti pressikomissar Irina Mikson põhjendas ameti soovi kaotada netiavarustest elektronkujul KAPO aastaraamat 2006, väites, et raamatu "piraatkoopiate" levitajad rikuvad Kaitsepolitseiameti autoriõigusi.

Jah, kahtlemata on aastaraamatu puhul tegemist teosega autoriõiguse seaduse (AutÕS) mõistes. Autoriõigus aastaraamatule kuulub AutÕS § 31 lg 2 kohaselt Eesti Vabariigile (et KAPO ei ole juriidiline isik, vaid riigiasutus, ei saa autoriõigus KAPOle kuuluda). Autori varalisi õigusi (mille hulka kuuluvad ka õigused teose reprodutseerimisele, levitamisele ja üldsusele kättesaadavaks tegemisele) aastaraamatule teostab AutÕS § 32 lg 6 kohaselt Kaitsepolitseiamet.

Aga siin on üks nüanss.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, avalik teave. Seaduse § 4 kohaselt on teabevaldajad kohustatud demokraatliku riigikorralduse tagamiseks tagama igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil juurdepääsu nende valduses olevale teabele.

AvTS § 29 lg 1 ja § 28 lg 1 p 8 kohaselt tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded -- milleks KAPO aastaraamat 2006 kahtlemata kvalifitseerub -- avalikustada veebilehel. AvTS § 29 lg 2 kohaselt võib teavet lisaks veebilehele avalikustada ka muul viisil.

Julgen väita, et Kaitsepolitseiamet on jätnud täitmata oma otseselt seadusest tuleneva kohustuse, ning et autoriõiguse seaduse kasutamine kohustuse täitmatajätmise õigustamiseks on madal ja kahetsusväärne, demonstreerides kõigile ühe Eesti Vabariigi turvalisusele olulisima riigiasutuse e-küündimatust.

1984? Tänan, ei!

2007-05-25T01:49:00.000+03:00

noktum arvas mu eilse postituse venekeelset tõlget (спасибо, gynter!) kommenteerides, et aastaraamatupeituse taga võib olla KAPO soov jätta endale võimalus rääkida täna üht ja homme hoopis teist juttu — mustmiljonis eksemplaris võrku riputatud materjali hilisem "kohendamine" ei ole teadupärast triviaalne ülesanne. Mina ei taha seda KAPO-st hästi uskuda, aga tõsi ta on, et nii Eesti kui muu maailma e-ajalehtedes avaldatud uudised ja artiklid kipuvad teinekord kaduma või muutuma.

Küll aga tahan ma uskuda, et mõned minust palju helgemad pead treivad varsti valmis sellise infotehnoloogilise lahenduse, mis võimaldaks mistahes elektroonilisele infoühikule tõestusväärtusega ajatempli külge kleepida ning tulemuse mingisse globaalsesse ning ilma keskserveriteta toimivasse hajutatud salvestusvõrku laadida, kust mitte keegi seda enam maha ei saaks kustutada.

KAPO aastaraamat

2007-05-24T10:45:00.000+03:00

07.05.07 viitab altexor del.icio.us keskkonnas Oneupweb.com whitepaper'ile "Principles of Crisis Management in a Viral Age", kus muuhulgas mainitakse, et klassikalise PR-reegli "Ole aus. Ole põhjalik. Ole esimene" asemel tuleb web 2.0 ajastul juhinduda reeglist "Ole aus. Ole põhjalik. Ole kõikjal."

16.05.07 kirjutab Argo Ideon Eesti Ekspressis Jaak Aaviksoo sõnadele viidates, et Eesti pole valmis kübersõda pidama. Jutt käib peamiselt meie valitsusasutuste vastu suunatud DDOS-rünnakutest.

19.05.07 avaldab Eesti Päevaleht portsu parimaid palasid KAPO aastaraamatust, mis olevat "avalikkusele suunatud teos".

21-22.05.07 postitab Jaanus Kase aastaraamatu PDF-versiooni koos kommentaaridega oma ajaveebi.

23.05.07 Jaanuse postitusele viitavad Siim Teller ja Peeter "Pets" Marvet.

23.05.07 võetakse Jaanusega "väga viisakalt" ühendust ja palutakse tal oma postituses viidatud materjalid eemaldada. Jaanus teebki nii, asendades ka oma postituse teksti.

23.05.07 märkab Pets, et kodanik Jaanus on talle esitatud viisakat palvet mõistnud, ning avaldab samas kahtlust, kas teised kodanikud ja mittekodanikud sedasama teevad.

23.05.07 kommenteerib sündmusi Markus "Larko" Larkovirta, kes kusagilt netist leitud aastaraamatu failid taas üles riputab.

23.05.07 kirjutab aastaraamatu kujundanud Smile Group'i projektijuht Evely Ventsli Larko ajaveebi kommentaari, kus palub "Kapo nimel" piirata blogi külastajate juurdepääs aastaraamatu failidele, kuna ei aastaraamatu teinud reklaamiagentuur ega nende klient, st KAPO, ei ole andnud Larkole luba selle ülespanekuks.

24.05.07 küsib Larko, kas aastaraamatu ümber toimuv on märk vaikiva ajastu saabumisest või nutikas buzz.

Eelkirjeldatud sündmustele tuginedes pean Jaak Aaviksoole omistatud väitega nõustuma, seda mõnevõrra täpsustades: "Mitmed Eesti riigiasutused pole valmis web 2.0 ajastul kübersõda pidama." Minus süveneb veendumus, et mistahes katsed avalikkust huvitava teabe levikut jõuga takistada on tänapäeva võrgustatud maailmas läbikukkumisele määratud. Veel enam -- need katsed võivad väga kiiresti ja väga valusalt pöörduda katsetajate endi vastu.

Näiteks nii: KAPO aastaraamat 2006.

Punane pandakaru

2007-05-21T22:26:00.000+03:00

Kivipallur õpetab: kui te tahate päev otsa lennuväljal groundmasterdada, siis määrige kõik oma katmata kehaosad korralikult päikesekreemiga sisse. Muidu põleb teie peakolu punaseks ja päikseprillide koha peale jäävad valged laigud.

Küsitlus

2007-05-15T22:48:00.000+03:00

Meil korraldati töötajate küsitlus. Valdav enamus personalist sai suu puhtaks kirjutada. Anonüümselt ja puha. Peen. Michael Wade aga pakkus välja hoopis lihtsama küsitluse, kus on vaid üks "täida-lüngad" küsimus, mille iga küsitletav saab esitada firma juhtkonnale:

"Millal te kavatsete midagi _____________ osas ette võtta?"

Huvitav, milline oleks selle küsitluse tulemus olnud?

Tööstusspioonidele. Tasuta.

2007-05-15T09:19:00.000+03:00

21. mail kella 1430-1600 räägib Skype'i desktop-toodete disainipealik Duncan Lamb IT Kolledžis sellest, kuidas Skype kukkus välja nii lihtne, et isegi Steni vanaisa sellega hakkama saab. Kõrvalettekande pealkirjaga "Kõvad kasutajaliidesed" teeb Artec Group OÜ tööstusdisainer Tiit Liiv.

Loeng on tasuta, kuid kohtade arv piiratud. Lisainfo ja registreerumisjuhised.

From: EPSO

2007-05-11T00:18:00.000+03:00

Tere. Vaatasime siin, et kirjutada sa enam-vähem oskad. Hüppa juuni algul korraks Brüsselist läbi, siis vaatame, kuidas rääkimine välja tuleb.

Leia 10 erinevust

2007-05-10T13:20:00.000+03:00

Küsimusele, mis värk on, vastati Tele2-st: "Seoses üleminekuga uuele koduleheküljele, leiduvad sellel koduleheküljel vead, kehtivad ikka vanad hinnad ja praegu tegeleme parandamisega. Vabandame vale informatsiooni eest."

Lisainfoks niipalju, et Elisa tõi 1. mail turule piiramatu andmesidemahuga M-interneti paketid ning võrdluseks ka Elisa vanad hinnad.

FON loobus Microsofti tarkvarast, kolis Ubuntule

2007-05-09T23:44:00.000+03:00

Maailma suurima wifi-kogukonna FON asutaja ja tegevjuht Martin Varsavsky saatis oma töötajaile e-kirja, kus teatas, et FON lõpetab Microsofti uute tarkvaralitsentside ostmise ja vanade uuendamise ning palus kõigil esimesel võimalusel Ubuntu Linuxile ümber kolida. Üks väljavõte Martini kirjast (minu tõlge):

"Ubuntut kasutades unustasin arvuti ja sain keskenduda oma tööle. Windowsiga, mis oma kokkujooksmiste ja uimasusega oma olemasolu mulle liigagi sageli meelde tuletas, ei olnud see võimalik. Teine ülemineku põhjus on kokkuhoid. Ubuntu ja kõik selle juurde kuuluv tarkvara on tasuta ning lisaks tarkvarale võimaldab see meil raha säästa ka riistvara arvelt, sest Ubuntu jookseb 2 aasta vanusel arvutil kiiremini kui Vista tuttuuel."

Omalt poolt lisan siia viite Eesti Ekspressis avaldatud Aare Kirna artiklile "Ära lase oma arvutit üle võtta!", kus räägitakse (täna ennekõike idapiiri tagant lähtuvatest) IT-ohtudest ning muuhulgas mainitakse Ubuntut kui turvalisemat alternatiivi (piraat)Windowsile.

SkypeOut: helistaja numbrinäit

2007-05-08T16:52:00.000+03:00

Kui sa helistad Skype'iga mobiilile, ei pea kõne vastuvõtja enam nägema teadet "Varjatud number". Nimelt on nüüdsest võimalik seada SkypeOut'i kõnede helistaja numbrinäiduks oma SkypeIn number.

Ehk siis -- kui sulle helistab +3727121331, võta toru ja ütle "tere wolli!"

Numbrinäidu aktiveerimiseks logi sisse oma Skype konto lehele, vali sealt "Sissehelistaja numbrinäit" ning järgi juhiseid. Teenuse kasutamiseks peab Sul olema ka SkypeIn number, mida näidata, ning tegemist peab olema Eesti või mõne muu piisavalt arenenud riigi numbriga ;)

Deebetkaart on tavaline krediitkaart

2007-05-04T08:45:00.000+03:00

Alvar Nõuakas kirjutab Eesti Päevalehes:

Eestis Credit24 kaubamärgi all SMS-kiirlaenu pakkuv Mobile Credit Baltic kavatseb hakata sügisel koostöös Suurbritannia pangaga Conister Trust väljastama Mastercardi deebetkaarte, mis hakkavad aga olema tavalised krediitkaardid.

Huvitav, kas Eestisse on varsti oodata ajalehti, mis hakkavad aga olema tavalised ajakirjad, või õunu, mis hakkavad aga olema tavalised pirnid?

Microsoft sues Estonia

2007-05-04T00:07:00.000+03:00

Tallinn, 04.05.07. Microsoft (MSFT) has initiated litigation against the Republic of Estonia whose prime minister's actions have led to violent rioting during which numerous windows were broken beyond repair. "We consider this as a direct action against our good reputation on global markets," an anonymous source within the Redmond software giant said. Microsoft would apparently accept an out-of-court arrangement whereby the government of Estonia replaces all broken windows first, and then upgrades all windows in the country to Vista.

Maha mahasavisaar.com

2007-05-03T00:07:00.001+03:00

Ma ei ole Edgar Savisaare pooldaja. Nagu juba korduvalt öelnud olen, ei pea ma teda lolliks -- kaugel sellest ja otse vastupidi -- kuid niikaua kui ma ei saa aru, mida ta tegelikult taotleb, ei ole ma nõus teda toetama.

Aga see ei tähenda, et ma oleksin Savisaare kukutamise nimel valmis end siduma sellise organisatsiooniga nagu Eesti Rahvuslik Liikumine, kes selle nimekogumisprojekti taga on. Sest, tehke mis tahate, nende tegelaste seisukohtadega on mul veel raskem nõustuda kui Keskerakonna omadega.

Mõtlemisvõimet omavail inimestel soovitan lugeda Mihhail Lotmani artiklit "Märulisemiootika Eesti pealinnas" ning küsida endalt ikka ja uuesti: "Kellele on kasulik, et..."

Skype 1.4 for Linux

2007-05-02T16:44:00.000+03:00

An alpha version has been released today. There are still some known issues -- and probably a bunch of unknown ones too, and the public API is yet to be implemented, but... I've been using the internal pre-alpha versions for a while now and can say one thing for sure: Linux Skype 1.4 is a huge leap forward from the good old 1.3.

So while this is a pre-release version that's not intended for production use; make sure to back up all your important data first; Skype offers no warranties or customer support and all the remaining disclaimers -- I heartily recommend that you give it a try and give us your feedback.

Masendav värdjas

2007-04-28T16:57:00.000+03:00

Mu meelest haiseb siin riigireetmise järele. Masendav värdjas!

P.S. "web2.0" ei sattunud selle postituse siltide hulka kogemata. ;)

TÄIENDATUD 30apr07 12:25

See, et ma Savisaart kaabakaks pean, ei tähenda, et ma teda lolliks peaksin.
See, et ma Savisaart kaabakaks pean, ei tähenda, et ma Ansipit 100% õigeks meheks peaksin.
Demokraatlikus ühiskonnas võib igaüks rääkida, mida sülg suhu toob, sh valitsust kiruda. Aga viimastel Riigikogu valimistel teise tulemuse saavutanud erakonna esimees peab oma sõnavabaduse teostamisel arvestama tavakodanikust veidi erineva vastutusega.

EMT väärtustab oma püsikliente

2007-04-26T08:14:00.000+02:00

Parasiil kirjutab laisaks läinud rahamasinatest, sh EMT-st. Mina olen selle operaatori klient olnud ligi seitse aastat. Seepärast võin nüüd valida isiklikuks püsisoodustuseks:

Tasuta suhtlemispäevad EMT võrgus!
(6 päeva aastas, EMT valitud ajal, ainult võrgusisesed kõned)
Kõnehinnasoodustus
(5% alates 300 kroonisest kuuarvest, 10% 500-1499 kroonise arve korral)
Kuutasusoodustus
(35%; minu kasutatavas teenusepaketis on kuutasu null krooni)

Erikuradi kinumehed, tramaivõi.

Ubuntu 7.04 "Feisty Fawn"

2007-04-26T01:59:00.000+02:00

Läinud neljapäeval tuli välja maailma populaarseima Linuxi, Ubuntu versioon 7.04 koodnimega Feisty Fawn. Tänaseks on see paigaldatud juba 75 protsendile minu kasutuses olevaist arvutitest -- isiklik sülearvuti (IBM ThinkPad R51), töine sülearvuti (Lenovo ThinkPad T60) ja töine testmasin (mingi MicroLink). Oma isiklikus infoserveris kasutan endiselt Ubuntu versiooni 6.06 LTS, millele on turvauuendused tagatud vähemalt 2009. aasta keskpaigani.

Lühikokkuvõte: soovitan soojalt. Ning kuna Ubuntu Desktop-CD võimaldab süsteemiga tutvuda ilma katsetaja arvuti kõvakettale midagi kirjutamata, võib seda muretult proovida igaüks -- ka Sina, kes sa (ikka veel) Windows'it kasutad. Standardkomplektis on kohe kasutusvalmis veebibrauser Firefox, meiliklient-kalender-kontaktihaldur Evolution ja bürootarkvara pakett OpenOffice.org 2.

Erinevalt Ubuntu varasemaist versioonidest on vaikimisi paigaldatud nii traadiga kui traadita võrguühendusi mugavalt hallata võimaldav Network Manager. Samuti on (sobiva graafikakaardi olemasolul) kohe käivitusvalmis ka uue põlvkonna aknahaldur Compiz, mis võimaldab muuhulgas Mac OS X-ist tuntud ja seni minus kadedust tekitanud Exposé'le sarnaselt akende ja töölaudade vahel liigelda. Flash, Java ja MP3 tugi tekivad, kui anda terminalis käsk sudo apt-get install ubuntu-restricted-extras (enne tuleb System-Administration-Software Sources abil aktiveerida lisaks main ja restricted repositooriumidele ka universe ja multiverse). DVD-filme olen juba pikemat aega eelistanud vaadata mplayer'iga, mis saab kiiresti paigaldatud terminalis antava käsuga sudo apt-get install mplayer. Märkus: Compiz ja videopilt ei ole (vähemalt mu koduläpakal) sõbrad, sestap tuleb filmivaatamise ajaks Compiz välja lülitada.

ID-kaardi töölesaamiseks (kasutan Elioni ID-kaardi stardikomplekti kuuluvat SCR3310 lugejat) kulus Martin Paljaku ideelaboris esitatud juhiste järgi tegutsedes vähem kui 10 minutit.

VMware Server, mida testkeskkondade jooksutamiseks pruugin, ei taha Feisty all lambist käivituda: neil ei ole veel nii uue kerneli jaoks vajalikke mooduleid. Mure lahenes minutitega, kui leidsin Ubuntu foorumist kasutaja handband2 postituse.

Suurimaks probleemiks osutus Compiz'e käimaajamine mu tööläpakal, mis on õnnetul kombel varustatud ATI Radeon x1400 graafikakaardiga. Mõninga googeldamise tagajärjel jõudsin siiski XGL paigaldusjuhisteni, mis kokkuvõttes päeva päästsid :)

RIP my English blog

2007-04-24T22:42:00.000+02:00

In the last 12 months I've managed to post whopping 14 articles into my English-language blog. That's six and a half times less than what I published on my main, Estonian-language site. Since the new Blogger has labels that you can use for filtering the content, I've decided to move all the articles over to wolli.blogspot.com and tag them as "english".

ppmotskula.blogspot.com is now officially obsolete.

Referaat esitage paberkandjal

2007-04-22T09:09:00.000+02:00

Teaduskonnal ei ole nii palju paberit ja toonerit, et teie kõigi meiliga saadetud referaate välja trükkida.

Fakk, me kõik maksame teile 27 tuhat krooni aastas, ja te ei jaksa paberit osta?!

Koolipäev

2007-04-19T22:17:00.000+02:00

Hommikul poiss lasteaeda ja ise kiirelt koju tagasi, siis tsikliga Tartusse, seal ligi kuus tundi õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni loenguid (vahele kiire pizzalõuna vennaraasuga ning otsus, et me maikuus Soome raudperse sõidule ikkagi ei lähe) ning õhtul läbi tuule, vihma, külma ja pimeduse Sakku tagasi.

Väsinud, ent rahul. Aga sellise ilmaga kuluks siiski soojemad kindad ja sokid marjaks ära.

Tegus nädalavahetus

2007-04-15T22:10:00.000+02:00

(reede): JAH-grupi jällenägemine. Kvaliteetaeg. Tõrvatilgakesena meepotis vääris äramärkimist Narva silmude totaalne puudumine Tallinna kaubandusvõrgus, mida aga suutsid edukalt korvata kõrgeima kategooria soolakurgid.
(laupäev): ELAKi hüppehooaja avamine. Brita (SE-IIA) lendas Tartust talvekorterist Kuusikule ning tegi seal kuus tõusu. Manifest oleks äärepealt hiljaks jäänud, kuna autojuhtide kontsentratsioon meie peres oli varastel hommikutundidel allpool igasugust arvestust (vt punkt 1 ning võta arvesse, et Alice tähistas samal ajal oma viimast tööpäeva Tööturuametis).
(laupäev): wolli tsiklihooaja avamine. Deauville'i uus aku sai hapet täis kallatud, elektrit täis laetud ja rattale külge kruvitud. Pärast mõõdukat starteri käiamist otsustas ratas hääled sisse võtta. Odomeetri näit hooaja alguses 28500 km. Seoses perekondliku logistika korralduse muutumisega (vt punkt 2 lisamärkus) jääb tänavune kilometraaž ilmselt võrdlemisi kasinaks, kuna külgkorvi mu rattal ei ole ja pagasikohvrisse Peeter Karl ei mahu, aga lasteaeda peab ta hommikuti kuidagi saama. Akuoperatsioonide vahele mahtus ka omajagu tegelemist poisiga.
(pühapäev): wolli hüppehooaja avamine. Otsa tegime lahti Ekstremistiga: exit 3500, musi vabalangemises, mõned 360° pöörded, 1500 peal varjud lahti. Järgmisel hüppel katsetasime koos Veelaga, kuidas õpilased Britast väljuma võiksid hakata. Praegune plaan ütleb, et õpilane istub lennukiuksele, riputab jalad õue (või toetab vasaku jala ukse taganurka), võtab parema käega esimesest ja vasakuga tagumisest uksepiidast, painutab ja läinud ta ongi. Mulle igatahes tundus see exit oluliselt lihtsam olevat kui Letist või An-2-st hüppamine. Peeter Karl sai päris lennukile kalli-kalli teha, kiivriga mööda lennuvälja joosta ja (tõsi, esialgu küll vaid maa peal olevast) Britast mitu korda välja hüpata.
(pühapäev): kiirvisiit Katarinale, kellel täitus esimene eluaasta.

Allo, isa! Kalli-kalli!

2007-04-12T17:39:00.000+02:00

Eile ja üleeile kuulsin ma tööpäeva lõpus oma arvuti kõrvaklappidest just selliseid lauseid. Kui ma ütleksin, et see mu näole laia naeratust ei toonud, valetaksin rämedalt.

Skype'i kõne lõpupoole tegin pojale ettepaneku magama minna. Selle peale vastas Peeter Karl resoluutselt "eitaa" ja nõudis hoopis saia. Alice seletas talle, et isa ei saa saia tuua, sest isa lendas kaugele ära. Ning hiljem oli poiss vanaemale rääkinud, et "isa lennu".

Nädalavahetusel näeme.

Pühadevahe toimetused

2007-04-09T15:18:00.000+02:00

Laadisin oma müügis oleva Virago aku elektrit täis ning panin aku külge tagasi. Tooreklapp lahti, võti mulku, tuled maha, starter. Läks käima nagu kell.
Kirjutasin oma seaduste sisukorrastajat edasi. Nüüd suudab uus wLex juba reaalsetele päringutele vastata. Mõistagi vajab see põhjalikku testimist ning mitmed funktsioonid, sh akti redaktsioonide võrdlemine, tuleb veel valmis kirjutada.
Käisime Soesaadus. Peeter Karl meeldis kutsikatele väga, aga ta ise eelistas rohkem vana koera, kes teda kogu aeg ümber ei tahtnud lükata.

Tahad last? Andrus aitab!

2007-04-04T15:52:00.000+02:00

ETV24 teatab:

Peaminister Andrus Ansipi sõnul pühendub valitsus kümne Eesti ees seisva suure väljakutse lahendamisele, millest esimene on iibe pööramine positiivseks.

Esimese öö õigus revisited?

Müüa Yamaha Virago XV 535

2007-04-03T22:01:00.000+02:00

Yamaha XV 535 '92, 20 kW, 38 000 km, 35 000 kr. Eestis alates 2004. aasta juunist üks omanik (mina ise) ja 15 000 km, praegu Türil talvekorteris. Lisainfo ja pildid siin.

Eripakkumine: 5 tonni hinnast alla, kui maksad aprillikuu sees 5000 krooni käsirahaks ning kokkulepitud päeval vormistame ratta Paide ARK-is sinu nimele.

wLex: akti redaktsioonide võrdleja

2007-04-01T12:25:00.000+02:00

Uue wLex'i hakatusele lisandus akti redaktsioonide võrdluse näidis. Tagasiside on jätkuvalt teretulnud.

wLex hakkab uuenema

2007-03-30T02:24:00.000+02:00

wLexi järgmine versioon hakkab tasapisi kuju võtma.

Uuel wLexil on vanaga ühist vaid niipalju, et tegemist on veebirakendusega, mis sikutab elektroonilisest Riigi Teatajast kasutaja soovitud õigusakte, teisendab need standardipäraseks (X)HTML-iks ning varustab paragrahvide tasemeni ulatuva sisukorraga. Nii wLexi kasutajaliides kui programmikood aga saavad täies ulatuses nullist uuesti üles ehitatud.

Esilehel saab olema seaduste süstemaatiline kataloog (mille allikas, nagu seaduste tekstidegi puhul, on eRT). Kõigi lehtede ülaservas saab olema otsinguväli, kuhu on võimalik sisestada soovitud akti nime lühend või nimes või tekstis sisalduvaid sõnu ning akti kehtivuse kuupäev. Ning akti sisukord saab olema eraldi keritav (see töötab praegu Firefoxi, Safari ja IE7-ga, kuid mitte IE6-ga).

Uuendatud saab ka akti redaktsioonide võrdleja (kuidas täpselt, on praegu veel ebaselge). Samuti tekib loodetavasti võimalus ametlike lühenditega aktide värskemaid redaktsioone vaadata aadressidelt kujul http://wlex.lc.ee/Lühend#pParagrahvinumber.

Pronkssõdur (vol 2)

2007-03-29T12:26:00.000+02:00

Pronkssõdurist kirjutasin siinsamas viimati kahe ja poole aasta eest. Täna võin Baskinit tsiteerides kuulutada: sittagi pole muutunud!

Küll aga on mulle järjest enam hakanud tunduma, et pronkssõdurit — või õigemini selle ümber käivat kirbutsirkust — on kellelegi väga vaja. Ühest küljest võimaldab see destabiliseerida olukorda Eestis, ässitades üles siin tegutsevaid — nii vene- kui eestikeelseid — äärmuslasi. Teisest küljest aga võimaldab see hoida Eesti rahva tähelepanu eemal maadevahetustest, eurole ülemineku edasilükk[au]misest, energeetikadiskussioonist jms ebamugavatest, kuid tegelikult palju olulisemaist küsimustest.

Kellele on kasulik, et see jama kunagi ei lõpe?

Auto kodulaenuga?

2007-03-28T14:48:00.000+02:00

Täna hommikul helistati mulle Hansapangast, et ma võiks kas tagatiseta või siis kinnisvara tagatisel tarbimislaenu võtta. Yeah, right. Natuke hiljem potsatas mu e-postkasti järgmine kiri:

Hansa Kodulaenul on rõõm kutsuda Teid 31. märtsil toimuvale Uue Kodu Päevale. Esmaesitlusele tulevad uued kodud ja autod! Lisaks head laenu- ja liisingupakkumised!

Lugupeetud pankurid! Kaasaskantavaid kodusid pakkuge palun tigudele.

Ennustusvõistlus: Edgar valitsusse. Millal?

2007-03-28T12:24:00.000+02:00

Vägisi hakkab tunduma, et reformarid on koalitsioonikõnelustel hea mitu vinti kõvasti üle keeranud.

Keskkonnaministri portfell oleks olnud rohelistele ainuke loogiline valik, kuna see teema ju nende põhileib. Samas ei sobinud oravatele ilmselt roheliste energiapoliitika. Mõistagi ei tohi nii roheliste (tuuleenergia) kui reformikate (tuumaenergia) poliitikaid uurides unustada küsimust "kellele on kasulik, et?", aga... kuna selles osas oli roheliste seisukoht ammu teada, siis miks pidi Reform lolli mängima ja neid üldse koalitsioonikõnelustele kutsuma?

Sama loogiline olnuks välisministri portfelli andmine Laarile: mehel on olemas nii rahvusvaheline kogemus kui tuntus. Ilmselt ei sobinud Laar Ansipile kahel põhjusel. Esiteks tähendanuks Laari saamine välisministriks seda, et muu maailm võinuks hakata teda Eesti valitsuse esimeseks viiuliks pidama; mittemidagiütlev (või vähemalt mitte midagi ootamatut ütlev) Paet on ses mõttes Ansipile kahtlemata ohutum valik. Teiseks aga on Laar (ja IRL laiemalt) Venemaa suhtes Reformi jaoks ebamugavalt kriitiline.

Teerullipoliitikat kipub Reform kasutama ka sotside suhtes (haridusministri portfell, koalitsioonilepingu seisukohad).

Mina isiklikult selle valitsuse nelja-aastaseid optsioone eriti kallilt ei osta ei julgeks.

Väga lühike õlleülevaade: Puls Tume Kirsiõlu

2007-03-25T15:13:00.000+02:00

Puls Annab Suurepärase Kogemuse. Kaks lonksu suutsin juua, ülejäänu läks kraanist alla.

Õigusharidus Eestis: 3+2 või 5 aastat?

2007-03-24T11:31:00.000+02:00

2002. aastal läks Eesti Bologna protsessi raames üle kõrghariduse 3+2 süsteemile, kus bakalaureuseõppe nominaalaeg on kolm ja magistriõppe nominaalaeg kaks aastat. Mõnedel erialadel on kasutusel nn "integreeritud õppekava", kus eraldi bakalaureusekraadi ei anta; vastavalt Ülikooliseaduse § 29¹ peavad arstid ja loomaarstid magistrikraadi omandamiseks õppima kuus ning proviisorid, hambaarstid, arhitektid, ehitusinsenerid ja klassiõpetajad viis aastat.

Mitmed Eesti õigusteadlased ja "klassikaliste" juriidiliste erialade esindajad (kohtunikud, prokurörid, advokaadid ja notarid) on leidnud, et integreeritud õppekava oleks tulnud kehtestada ka juristidele, kuna kolme aastaga ei ole väidetavalt võimalik omandada õigusalal tegutsemiseks piisavaid teadmisi. Nii on meil tekkinud olukord, kus õigusteaduse bakalaureusediplom kõlbab sisuliselt vaid seinale riputamiseks; praktiliselt ei ole "kolmeaastasel" bakalaureusel võimalik "päris" juriidilist tööd saada. Seda tendentsi võimendab ka praegu kasutatavate õppekavade ülesehitus: bakalaureuseastmes saab tudeng võrdlemisi laia "põhja", kuid üheski konkreetses valdkonnas ei ole tema teadmised veel piisavad, et spetsialistina tööle asuda.

Samas on turul täiesti olemas nõudlus erinevate õigusala spetsialistide järele, kellel ei pea ilmtingimata olema magistrikraadile vastavat akadeemilist õigusharidust. Personalijuristina saab edukalt tegutseda ka ilma põhjalike teadmisteta pärimisõigusest või kriminaalmenetlusest; korraliku aluspõhja ning vaid konkreetse valdkonna spetsiifikat puudutavate sügavamate teadmistega võivad edukalt hakkama saada ka prokuröride ja notarite abid, vallasekretärid, ettevõttejuristid jpt. Samuti tuleb nii era- kui avalikus sektoris arvestada tõsiasjaga, et kõrgkvalifikatsiooniga juristid on võrdlemisi kallis ressurss.

Loomulikult võib küsida, kas selliste "pooljuristide" ettevalmistamine peaks ikka olema akadeemiliste ülikoolide ülesanne või võiksid sellega pigem tegeleda rakenduskõrgkoolid. Viimase valiku kasuks räägib "pooljuristiõppe" orienteeritus konkreetse eriala spetsialistide koolitamisele. Samas ei muudaks see midagi ülikoolides õppivate juuratudengite jaoks — nende bakalaureusediplom jääks endiselt võrdlemisi mõttetuks paberiks. Lisaks tuleb arvestada, et kõrgharidusstandardi § 12 kohaselt peab praktiline töö moodustama vähemalt 30 % rakenduskõrgharidusõppe mahust, mis tähendaks, et teoreetiliste teadmiste andmiseks jääks kolmeaastase õppekava puhul aega vaid kaks aastat, millest õigusala spetsialistile minimaalselt vajaliku akadeemilise põhja andmiseks lihtsalt ei piisa. Ühtlasi vähendaks see oluliselt "pooljuristide" võimalusi jätkata õigushariduse omandamist magistriõppes töö kõrvalt või mõneaastase tööpraktika järel.

Olemaks valmis kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpetamisel tööturule sisenema, peab juuratudeng spetsialiseeruma varakult — mitte hiljem kui teisel kursusel. Suur osa äsja keskkoolipingist tulnud üliõpilastest ei pruugi selleks valmis olla. Siin aga saavad ülikoolid ise võrdlemisi palju ära teha, hakates andma potentsiaalsetele ja värsketele tudengitele senisest paremat teavet akadeemilise ja professionaalse karjääri valikuvõimaluste kohta.

Leian, et olukord, kus õigusteaduse bakalaureusekraad ei tähenda sisuliselt mitte midagi, vajab muutmist. Näen selleks kahte põhimõtteliselt erinevat võimalust:

viia akadeemilise õigushariduse õpetamine üle bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavale ning hakata "pooljuriste" koolitama rakenduskõrgkoolides; või
anda õigusteaduse bakalaureusekraadile praktiline kasutusväärtus, võimaldades tudengitel spetsialiseeruda mingisse kitsamasse valdkonda, ning seada õigusteaduse magistriõppe eesmärgiks juristide koolitamine tasemeni, mis võimaldaks neil tööle asuda mistahes "klassikalisel" erialal.

Mina isiklikult eelistan viimatinimetatud varianti.

Infomere lainetel I: RSS

2007-03-21T21:21:00.000+02:00

Tänapäeval liiguvad infobitid "kiiresti ja hulgakaupa". Järjest rohkem inimesi saab olulise osa oma töö, õpingute ja huvidega seotud teabest interneti vahendusel. Nii minagi. Et tormi(li)sel infomerel pinnale jääda, kasutan rida erinevaid "päästerõngaid", sealhulgas RSS-i (Wikipedia: et, en).

Ma külastan e-ajalehtede ja võrguportaalide esikülgi vaid haruharva. Küll aga hoian ma Google Reader'i abiga silma peal rohkem kui sajal RSS-uudistevool. Lisaks mind huvitavate — või mind huvitavail teemadel kirjutavate — inimeste blogidele varustavad mind RSS-voogudega mitmed e-meediakanalid, peotäis tööalaseid servereid ja mõned agregaatorid (nt digg.com ja blog.tr.ee).

Oma tellitud uudistevood olen jaganud teemade kaupa kaustadesse -- sõbrad-tuttavad, töö, tehnoloogia, copyright-copyleft, poliitika, päevauudised jne. Suuremates kaustades kasutan täiendavalt kahe- või kolmetasandilist all-liigitust, et olulist materjali ajaviitelugemisest kergemini eristada.

Mõned tähelepanekud:

Hea pealkiri on pool võitu. Kui "kohustuslik kirjandus" kõrvale jätta, jätkub mu tähelepanu ja aega peaasjalikult vaid neile lugudele, mille pealkiri on piisavalt konkreetne, informatiivne ja/või intrigeeriv. Kui sa ei viitsinud korralikku pealkirja välja mõelda, ei ole sa väga suure tõenäosusega kirjutanud midagi mõistlikku ka artikli sisusse, nii et ma ei hakka oma aega raiskama.
RSS puhastab "peldikuseinu". Kui ma saan vajaliku info kätte otse RSS-voost, ei ava ma originaalartiklit oma veebilehitsejas üldse. Mõistagi ei näe ma sellisel juhul ka lugejate postitatud kommentaare ega pääse ka ise "kogemata kombel" kommenteerima. Tõsi, mõni artikkel lausa nõuab kommentaari (või kommentaaride lugemist), kuid valdav enamus seda ei tee.
Salapäratsemine on nõme. Kui su RSS-voogu saadetud pealkiri ja/või avalõik ei ole just väga hea, ei vaevu ma tõenäoliselt originaalartiklit oma veebilehitsejas avama. Ma ei ole huvitatud su lehe uuest disainist, bänneritest ega muust reklaamist (ja ma kasutan niikuinii Adblock'i, aga see on hoopis teine jutt). Ma loen artikleid nende sisu pärast. Ja kui sa ei taha oma sisu mulle mugavalt kättesaadavaks teha, ära tee — ma võin vabalt teiste kirjutisi lugeda. Muide, see tuletab mulle meelde Aavo Koka omaaegse (?) totra kombe avaldada EPL Online'is vaid oma arvamuslugude sissejuhatusi lootuses, et ma lähen õhtul paberlehte ostma.

P.S. Kui sa loed seda artiklit RSS-lugejaga, kontrolli, et voo aadress oleks feeds.feedburner.com/wolli. Vana voog, feeds.feedburner.com/w-blog, on juba teel ajaloo prügikasti ning bloggeri pakutav "toores" wolli.blogspot.com/feeds/posts/default ei pruugi sisaldada kõike, mida ma sulle pakkuda püüan.

Arenguvestlus lasteaias

2007-03-20T23:32:00.000+02:00

Nõuka ajal küsiti lastelt ikka, kelleks nad saada tahavad. Täna käisime Alice'iga lasteaias Peeter Karli arenguvestlusel. Sinna sõites kujutasin ette umbes järgmist dialoogi:

— Kellena sa näed ennast viie aasta pärast?
— ANNA PALL!

Tegelikult ei olnud asi sugugi nii jabur. Põnn ise magas vestluse sõna otseses mõttes maha. Küll aga istusid laua ääres tema vanemad ja ~~kasvatajad~~ õpetajad ning arutasid, kuidas poisil siiani läinud on ning millele peaks nii kodus kui lasteaias edaspidi senisest rohkem tähelepanu pöörama. Lõppjäreldus oli igatahes, et oma vanuse kohta on Peeter Karl üks päris asjalik tegelane ning laias laastus võib tema kasvatamist (vastik sõna, aga "kasvamiseks ja arenguks tingimuste loomine" on see-eest nõmedalt lohisev väljend) samas vaimus jätkata.

Siduvad eelotsused tulekul

2007-03-19T21:08:00.000+02:00

Kõik ausad inimesed, kelle tehingute maksustamist Eesti seadused üheselt ei reguleeri, võivad uuest aastast pisut kergemalt hingata. 15. märtsil avaldati Riigi Teatajas maksukorralduse seaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seadus, millega lisatakse maksukorralduse seadusesse 2¹. jagu "Siduv eelotsus".

Siduva eelotsusega annab Maksu- ja Tolliamet maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. [---] Maksuhaldur avalikustab üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtte oma veebilehel. [---] Riigilõiv eelotsuse taotluse läbivaatamise eest on 12 000 krooni, füüsilistele isikutele 3 000 krooni.

Seadusemuudatus jõustub 1. jaanuaril 2008.

Meister ja Margarita

2007-03-18T23:33:00.000+02:00

ETV hakkas näitama venelaste 10-osalist Bulgakovi romaani ekraniseeringut. Inimestele, kes M&M-i hindavad, on see minu arvates väärt vaatamine: film on väga hoolikalt raamatut järgides üles ehitatud ning nii näitlejate valik kui nende töö on suurepärased.

Tõrvatilgana meepotis tuleb aga ära märkida teletõlkide töö tulemus, mis mõjub Jüri Ojamaa ja Maiga Variku tekstiga võrreldes lihtsalt masendavalt. Õnneks ei ole subtiitrid mulle vajalikud.

Ja kuigi ma olen tänu BitTorrent'ile M&M kõik kümme osa ära näinud juba enne seda, kui "ametlikud" DVD-d Eesti kaubandusvõrku jõudsid (ning kuigi ma kavatsen need DVD-d ka endale soetada), julgen ennustada, et järgnevad üheksa pühapäevaõhtut saavad mul ajavahemikus 21:50 kuni 22:40 sisustatud olema.

Joost beta: ära antud 2 kutset

2007-03-18T00:28:00.000+02:00

Mul on oli üle kaks kutset, mille omanik saab juurdepääsu Joost'i nimelisele netitelekale. Kutsed lähevad hapuks 22. märtsil; Joost töötab ainult Mac OS X ja Windowsi all. Kutsesoovid kommentaaridesse või skype'i; kes ees, see mees (või naine).

~~Muide,~~ Kutsed on otsas, aga Joost'ile on olemas ka vaba alternatiiv — Democracy Player, mis töötab edukalt ka Linuxi all.

Poliitikud ja numbrid

2007-03-16T08:44:00.000+02:00

Hannes Rumm kirjutab koalitsioonikõnelustest ja maksupoliitikast. Kirjutab hästi ja mu meelest üldiselt mõistlikult. Aga millegipärast kipuvad poliitikud sageli unustama, et erinevalt kõnekoosoleku publikust on kirjapandud teksti lugejail võimalus numbreid kriitiliselt analüüsida. Mõned näited.

Kui tulumaksumäär alaneb 1 protsendi võrra, siis 100 000 krooni suurust palka saav riigiettevõtte juht võidab sellest 1000 krooni kuus ehk 12 000 aastas. 5000 krooni suurust palka teeniv lasteaednik või müüja võidab samal ajal 1% maksumäära alandamisest ainult 80 krooni kuus! Teisisõnu kingib tulumaksumäära alandamine suurettevõtte juhile puhkusereisi Egiptusesse, aga lasteaednikule ainult kinopileti.

Pangem tähele, et suurärimehe juhtumit illustreeritakse aasta, "tavainimese" oma aga ühe kuu lisatulu näitel. Mu füüsikaõpetaja nimetas sellist interdimensionaalset matemaatikat õunapuude korrutamiseks prügikastidega. 5000-kroonise palgaga tegelane võidab siiski 80*12=960 krooni aastas, nii et kinopileti asemel sobinuks rääkida näiteks korteri ühe kuu kommunaalkuludest.

Palju õiglasem on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Kui tulumaksuvaba miinimum tõuseb 1000 krooni võrra, siis võidavad sellest ühtmoodi 1000 krooni kuus nii ärijuht kui lasteaednik. Viimasel on aga seda 1000 krooni oma pere ja kodu jaoks palju rohkem vaja.

Argumendiga olen põhimõtteliselt nõus, aga: tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 1000 krooni võrra ei jäta inimesele kätte mitte 1000, vaid 1000*tulumaksumäär=220 lisakrooni.

Rumm ei ole muidugi ainus "huvitava" matemaatika maaletooja. 1. märtsi Eesti Ekspressis kirjutas Rainer Nõlvak tuuleenergiast. Muu hulgas sisaldusid artiklis järgmised väited:

"Eesti praeguse elektritarbimise jaoks piisavas koguses elektrit tootev, umbes 2000 MW võimsusega avamere tuulepark maksab 42 miljardit krooni. Selle ehituseks kulub ligi viis aastat."
"2001. aastal avati Taanis maailma suurim avamere tuulikupark. 20 kahemegavatist tuulikut asuvad Kopenhaageni sadamast umbes kolme kilomeetri kaugusel meres"

20 * 2 MW = 40 MW. Nõlvaku & Co väljapakutud tuulepark on sellest viiskümmend korda võimsam. Ehk siis Nõlvaku pakutav tuulepark on Kopenhaageni omaga võrreldes nagu British Airways (235 lennukit) Estonian Airi (5 lennukit) kõrval. Muide, Nõlvaku park oleks kaks korda võimsam kui London Array, Wikipedia andmetel võimsaim praegu kavandatav avamere tuulepark maailmas.

Ma usun Nõlvaku väidet, et oma tuulepargi rajamine turgutaks Eesti majandust märksa rohkem kui raha Leetu viimine. Ja mul ei ole midagi ambitsioonikate plaanide vastu. Aga selliste suurusjärkude puhul ootan ma oluliselt veenvamaid argumente.

Minu tugevad küljed

2007-03-15T23:43:00.000+02:00

Tegin hiljuti koos paarikümne kolleegiga testi, mille eesmärk oli välja selgitada meie tugevad küljed. Minu esiviisik oli selline:

Input (sisend) — inimesed, kelle tugevuseks on sisend, tunnevad vajadust rohkem teada. Sageli koguvad ja arhiveerivad nad kõikvõimalikku infot.
Focus (fookus) — tugeva fookusega inimesed võivad võtta kursi ja seda hoida ning teha muudatusi, kui see on vajalik rajal püsimiseks. Nad prioritiseerivad ja seejärel tegutsevad.
Activator (käivitaja) — tugevad käivitajad suudavad panna asju juhtuma, muutes mõtted tegudeks. Nad on sageli kannatamatud.
Responsibility (vastutustunne) — tugeva vastutustundega inimesed võtavad oma südameasjaks selle ärategemise, mida nad on teha lubanud. Nad on pühendunud püsiväärtustele nagu ausus ja lojaalsus.
Command (kamandamine) — tugevate kamandajate eripäraks on vahetu kohalolek. Nad suudavad olukorra kontrolli alla võtta ja otsuseid teha.

Kes arvab mind tundvat, võib vabalt kommenteerida, kui hästi või halvasti need tulemused tegelikkusele vastavad :)

Muide, tulemuste kõrvutamisel selgus, et olen selle testirühma kõige "tavalisem" tegelane -- vaid kolme töökaaslase tugevate külgede esiviisikus ei olnud mitte ühtegi minu edetabelisse pääsenud omadustest.

Mis on selliste eksperimentide mõte? Minu jaoks ennekõike võimalus pisut paremini aru saada sellest, miks see või teine kolleeg käitub just nii, nagu ta seda teeb. Ning nagu testi korraldaja seletas: oma nõrkade külgede tugevdamine on riskihaldus; tõeliselt heade tulemuste saavutamiseks tuleb aga keskenduda nende omaduste arendamisele, mis sul juba niigi tugevad on.

EUPL v.1.0

2007-03-13T00:27:00.000+02:00

Euroopa Liidu Avalik Litsents (European Union Public Licence, EUPL) v.1.0

9. jaanuaril 2007 kiitis Komisjon heaks EUPL kui litsentsi, mille alusel hakatakse levitama IDABC programmi raames loodud tarkvara. See lehekülg sisaldab litsentsi ametlikke versioone inglise, prantsuse ja saksa keeles ning preambulit, mis selgitab selle vaba tarkvara litsentsi eesmärki. Lisatud on EUPL versioonis 1.0 ette nähtud ühilduvusmehhanismide uuring.

EUPL v.1.0 tehakse peatselt kättesaadavaks kõigis EL institutsioonide ametlikes keeltes.

Kuule, neeger!

2007-03-12T21:36:00.000+02:00

Parasiil mõtiskleb Mihkel Raua kirjutise üle ja küsib:

Ja üldse, mis asjaoludel peaksime pöörduma teisest rassist inimese poole sõnadega “kuule, neeger”?

Tõepoolest, mis asjaoludel? Poliitkorrektsuse poole püüdlevas maailmas (tervitus kõigile feministidele, homoaktivistidele jpm vähemuste eriõiguste eest võitlejatele!) tuleb kahtlemata esimese asjaoluna pähe rassiviha. Jätkem aga korraks emotsioonid kõrvale ja püüdkem küsimusele ratsionaalselt vastata.

Nii mõneski suhtlusringkonnas pöördutakse kaaslaste poole mitte nende päris-, vaid hüüdnimesid pidi. Mõnedes seltskondades on see lihtsalt cool, kuid tihtilugu võib põhjuseks olla ka see, et kasutuselolevate pärisnimede arv on — eriti enam-vähem üheealiste ja ühest kultuuriruumist pärit isikute puhul — võrdlemisi piiratud (näiteks minu taskutelefoni mälus on 6 Marti ja 5 Margitit) ning sellisel juhul ei kvalifitseeru (ees)nimi teab kui heaks identifikaatoriks.

Kui samanimelisi on ühes seltskonnas mitu, võetakse tihti kasutusele kokkuleppelised, esialgu ainult selle seltskonna sisesed, hüüdnimed — Pikk, Kiilakas, Habe jne. Selliseid, konkreetse isiku eritunnustel põhinevaid, nimesid kasutatakse nii isikuga kui isikust rääkides. Tõenäosus leida skinhead'ide kambast Kiilakas või kulturismiklubist Atleet on seevastu suhteliselt madal.

Kokkuvõttes: sõna "neeger" võib neegriga (või neegrist) rääkides olla põhjendatud juhul, kui neegreid on kõnealuses seltskonnas väga vähe (soovitavalt üksainus). Aafrikas (või Harlemis) aga oleks see umbes sama hästi põhjendatud kui Rootsis kõigi kohalike svenssoniteks nimetamine.

Skype in parallel universes

2007-03-07T09:12:00.000+02:00

Jaanus Kase bragged about running four [different] Skypes in one box, and Jim Courtney asked how would someone come up with (and have the time for) doing this.

Well, there are several reasons I could come up with quickly (in no particular order).

Testing. You may want to test the new versions of Skype (and/or Skype Extras) every now and then. On Windows, uninstalls are almost never complete and clean, so if you don't like your machine's registry and other places getting clogged with all sorts of leftovers of the stuff you've taken a look at. Furthermore, "scientifically" good tests must be done in controlled environment, and a system contaminated with random remnants of previously installed software would not exactly qualify.
Features. Skype does not offer identical feature sets on Windows, Mac, and Linux. While the Windows is still the most-used desktop operating system worldwide, there is a growing number of people who prefer Mac OS X or Linux. So if you're one of the "heretics" but still want to occasionally use the newest features that have only made it into Skype for Windows thus far, firing up a virtual machine with Windows on it would make sense.
Hack value. Hey, it's a freaking cool hack, isn't it? ;)

As I do have to test new stuff, and as I don't boot my computers into Windows (I've been on Ubuntu Linux for nearly two years, and see no reason to switch back — but that's another story), I have a VMware Server and a bunch of (licensed) virtual OSes installed. So it takes me less than 5 minutes to unzip and boot into a "virgin" Windows XP or Vista without ever having to go through the entire re-installation of the operating system.

One thing I can not do (yet) is using Skype for Mac OS X on my Linux box. Apple's licensing policy does not support running OS X on virtual hardware, and although several hackers claim they've got OS X to run in VMware on Linux, I've not taken the trouble.

Parti de la Réforme - douze points ;)

2007-03-06T18:21:00.000+02:00

Kui Eesti valimisringkondades oleks erakondadele Eurovisiooni süsteemis punkte jagatud, olnuks valimistulemus järgmine:

Reformierakond 136
Keskerakond 122
Isamaa ja Res Publica Liit 97
Sotsiaaldemokraadid 82
Rahvaliit 69
Rohelised 66
Kristlikud Demokraadid 48
Konstitutsioonierakond 31
Iseseisvuspartei 23
Vene Erakond Eestis 9
Vasakpartei 8
Üksikkandidaadid (kokku) 5

Kui tegemist oleks olnud aga valimisringkondade vaheliste poliitiliste olümpiamängudega, olnuks medaliarvestus järgmine (kuld/hõbe/pronks):

Reformierakond 8/4/0 = 12
Keskerakond 4/5/3 = 12
Isamaa ja Res Publica Liit 0/2/7 = 9
Rahvaliit 0/1/1 = 2
Sotsiaaldemokraadid 0/0/1 = 1

Osalenuks "olümpial" aga 26 väiksemat piirkonda — 15 maakonda, Tartu linn, Tallinna 8 linnajagu, e-valijad ja väliseestlased, jagunenuks medalid hoopis niimoodi:

Reformierakond 14/11/1 = 26
Keskerakond 7/10/6 = 23
Isamaa ja Res Publica Liit 2/5/11 = 19
Sotsiaaldemokraadid 2/0/3 = 5
Rahvaliit 1/0/5 = 6

Reformistid jõudsid esikolmikusse nii ringkondade kui piirkondade arvestuses, tuues pronksi ära isegi Rahvaliidu põlisest kantsist — Jõgevamaalt. Medali tõi kõigist ringkondadest koju ka Keskerakond, kes jäi siiski ilma kolmest piirkondlikust medalist Hiiumaal, internetis ja välismaal. IRL võidutses Tallinna kesklinnas ja välismaal, sotsiaaldemokraadid Hiiu- ja Võrumaal ning rahvaliitlased teadagi Jõgevamaal. Ringkondade kokkuvõttes sai parima üksiktulemuse kirja Keskerakond, kes tegi Ida-Virumaal puhta töö, kogudes 55% seal antud häältest. Parima piirkondliku tulemusega esines aga Isamaa ja Res Publica liit, keda toetas tervelt 59% väljaspool Eestit hääletanuist.

Usaldusväärsus

2007-03-05T21:03:00.000+02:00

Räägi oma meeskonnakoosolekul adekvaatse kommunikatsiooni tähtsusest üksuse maine kujundamisel.

Teata 4000 inimesele, et tuleb jaht ning 40 kiiremat registreerujat on teretulnud. Oota esimesed paarkümmend vastust ära. Jäta jaht ära.

Järgmisel koosolekul räägi oma meeskonnale adekvaatse kommunikatsiooni tähtsusest üksuse maine kujundamisel.

Kampaania lollidele ja ahnetele

2007-03-05T09:53:00.000+02:00

Anvar Samost küsib, kas keskmine Eesti valija on loll ja ahne.

Tõepoolest, pea kõigi erakondade kampaania tundus olevat suunatud inimesele, kes ei suuda näha kaugemale omaenda hetkel kõige valusamast (raha)probleemist. Küsimuseni, kuskohast selle või teise valimislubaduse täitmiseks vajalik raha võetakse (vastus: Sinu rahakotist loomulikult, kallis valija), selline inimene loomulikult ei jõuagi. Niisiis, kampaania oli suunatud lollidele ja ahnetele.

Tundub solvav? Esmapilgul kindlasti. Aga mõtleme hetkeks järele: neid kodanikke, kelle valimiseelistus on juba veendumuseks saanud (vahet pole, kas pimeda usu või ratsionaalsete kaalutluste tagajärjel), pole mõtet reklaamikampaaniaga püüda. "Meie pesupulber on parem kui tavaline pesupulber" tüüpi argumendid töötavad neile, kes pesupulbritest suurt midagi ei tea ega arva. Kuna demokraatlikus ühiskonnas on igaühel — nii professoril kui pensionäril, nii majandus- kui maainimesel — üks hääl, siis on mõistlik püüda neid hääli, mida on kergem kätte saada. Ehk siis just nimelt "lollide ja ahnete" hääli.

Mõistust, Andrus!

2007-03-05T01:07:00.000+02:00

Riigikogu sai taas valitud, oravatele anti 31 kohta. Lisaks minule andis oma hääle Andrus Ansipile veel 22555 inimest. Et jõudu tal paistab olevat, ongi nüüd kohane soovida hoopis mõistust. Sest neil, kes valimas käisid, on moraalne õigus järgmise nelja aasta jooksul ka sõna võtta, kui midagi valesti on.

Sissejuhatuseks tuleks moodustada mõistlik koalitsioon. Hannes Rummi argumendid paistavad ses osas päris veenvad olema.

TÄIENDUS. Tõenäoliseimaks pean hetkel versiooni, et alguses moodustab RE "maailmavaatelise" koalitsiooni IRL-i ja SDP-ga (nii välditakse nende valijate pahameelt, kes andsid oma hääle oravatele selleks, et kesikud pumbast eemal hoida). See läheb aga mõne aja pärast lõhki ning siis moodustatakse uus koalitsioon just nimelt Keskerakonnaga.

Käisin valimas

2007-02-27T14:59:00.000+02:00

Keda valisin?

Kuna Eesti valimissüsteemis valitakse tegelikult erakondi, mitte isikuid, on minu meelest mõistlik oma hääl anda sobivaima erakonna esinumbrile oma valimisringkonnas. Tänavustele Riigikogu valimistele on oma nimekirja esitanud 11 erakonda.

Kaheksa neist (Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Vasakpartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutsioonierakond ja Vene Erakond Eestis) on mulle põhimõtteliselt vastuvõetamatud kui marurahvuslased, kristlased, punased või sulid (hea lugeja võib tähestikulises järjestuses toodud erakonnad ise neisse gruppidesse paigutada). Samuti langeb välja Erakond Eestimaa Rohelised, kelle põhiseisukohtadega ma küll nõustun, kuid kes ei suuda riigi juhtimise vastutust välja kanda.

Sõelale jäid Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Pean tunnistama, et ma pole nende programme veel täie põhjalikkusega läbi jõudnud töötada, nii et mõjuva põhjuse ilmnemisel võin oma hääle veel reformistidelt ära võtta ja sotsidele anda.

Miks valisin?

Sest kes valima ei lähe, jääb neljaks aastaks hääletuks (nagu president Ilves ütles) või võib Põhja-Koreasse kolida (nagu Pilleriin ütles). Ja nagu ma ise olen kogu aeg öelnud, ei ole valimata jätnud tegelastel õigust pärast möliseda.

Kuidas valisin?

Loomulikult osalesin e-valimistel (http://www.valimised.ee). Aga miks ma e-valimistele ei lingi? Sest see oleks vastuolus ausa e-hääletamise põhimõtetega.

Feedburner ja sildipilv

2007-02-27T13:58:00.000+02:00

Kui sa loed mu juhuslikke mõtteid RSS vahendusel, siis palun teavita oma uudistelugejat sellest, et voog on nüüdsest saadaval aadressilt http://feeds.feedburner.com/wolli.

Ja kui sa tahad oma blogger.com blogile ka sellist sildipilve nagu mul on, siis leiad vajalikud õpetused siit.

San Jose > Tallinn. Duubel 2.

2007-02-25T19:57:00.000+02:00

25feb07 0957-8: Clarion San Jose Airport. Hotelli kohta võib öelda niipalju, et maksis kolm korda vähem kui Marriott, kus esialgu elasin, kuid see-eest oli siin hinna sees nii internet kui hommikusöök. United Airlines annab lootust, et USA täna enam nii kõvasti ei ime. Ega's midagi, lähen uuele katsele.

25feb07 2127-6: SJC-ORD. Sedakorda ei rõõmustanud United mind vana Boeingu, vaid päris kabeda Airbus 319-ga. Ühtlasi õnnestus mul ka välja selgitada põhjus, miks SASi stjuuardessid nii koledad on. Nimelt olin just lennukisse sisenenud, kui mind tervitanud United Airlinesi mundris näitsik äkki hüüdis: "Pratar du svenska?". Vastasin, et bara en liten ja läksin oma kohale. Hilisema vestluse käigus selgus, et tegemist pesuehtsa rootsi tõugu stjuuardessiga, kes juba üle 10 aasta Unitedi leiba teenib. SAS-ile aga on vaid koledad alles jäänud. Chicagosse jõudsime veerand tundi enne plaanitud aega, kuid ootasime kolmveerand tundi perroonil, sest meile määratud väravast ei olnud teine lennuk veel lahkunud.

26feb07 1430+1: ORD-CPH. SAS võib oma Business Sleeper istmete üle uhkustada palju tahab, aga Lufthansal on ikkagi mugavamad istmed. Magada siiski õnnestus.

26feb07 1930+2: CPH-TLL. Estonian Airi lennukisse istudes tekkis selline tunne, et lõpuks ometi olen kodus. Nüüd on juba õhtusöök ka söödud ja ehk õnnestub oma bioloogiline kell kah GMT+2 peale sättida.

Local vs LoCal

2007-02-25T07:46:00.000+02:00

wolli: "Could you bring me a local beer, please?"
server: "I'm sorry, sir, we don't have any on tap, but I could get you a bottle of Bud Light."
wolli . o O (wtf? Mis ajast Bud kohaliku eripäraga hiilgab?): "Oh, sorry. I meant local as in 'local to California', not LoCal as in 'low calorie'."
server: "Oh... We've got Gordon Biersch Märzen, a red beer from San Jose."
wolli: "Good. I'll have a glass of that, thanks."
server: "Coming right up, sir!"

San Jose > Tallinn

2007-02-24T19:47:00.000+02:00

24feb07 1000-8: Marriott San Jose. Kott pakitud. Nüüd tuleb mõni bensujaam leida, auto tankida ja tagastada ning neli tundi United Airlines'i õhubussis loksuda. Chicagos 2,5 h pausi, siis 8,5 h Kopenhaagenisse ning sealt pärast pooltteist ootamis- ja pooltteist lennutundi Tallinnasse.

Tagasivaatena võib öelda, et jetlag ei ole minu jaoks küll ületamatu probleem, kuid esimestel päevadel kippus hommik enne kukke ja koitu saabuma, ent see-eest tahtis Une-Mati juba hilisel pärastlõunal kallale tulla. Ilmselt on edaspidi nutikas sättida pikemad lennud nii, et sihtkohta saabumise ja asjalikuks hakkamise vahele jääks päev või paar aklimatiseerumiseks. Ning järgmine kord lendan SJC asemel SFO-sse; see võimaldab kahe ümberistumise asemel üheainsaga hakkama saada.

24feb07 1314-8: Clarion San Jose Airport. USA imeb. Ja kohe nii kõvasti, et ma ei saa siit minema. Nimelt selgus lennujaamas, et United oli mu lennu tühistanud, kuna Chicagos on ilm kapitaalselt kerses. Praeguste plaanide kohaselt peaksin koju saama täpselt 24-tunnise hilinemisega, st üritan homme samal ajal uuesti.

Ajavöönditüng

2007-02-24T19:27:00.000+02:00

Praegu on laupäeva hommik.
Kojulend kestab vähem kui 24 tundi.
Tallinnas maandun pühapäeval kell 1735.

Järeldus: homme on esmaspäev.

Tallinn > San Jose

2007-02-20T06:12:00.000+02:00

19feb07 0600+2: Start Sakust. Tulika teatas eile õhtul, et neil ei ole hommikuks mitte ühtegi autot anda, tuli ETX-iga lennujaama sõita.

19feb07 0855+1: TLLARN. Tallinna lennujaama tasuta wifi oli pisut peetis -- DHCP server ei võtnud toru. Arlandas on wifi küll olemas, aga tasuta traadita võrku nad kohalike sõnutsi "alles ootavad". See-eest on neil siin olemas mingid üldkasutatavad kompuutrid, kus operatsioonisüsteemiks teadagi mis; kiirsuhtluseks pakutakse ainult MSN, ICQ ja Yahoo messenger'e. Tuleb Luftfartsverket'ile pretensioon esitada ;)

19feb07 1425-6: ARNORD. Pretensioon sai esitatud. Skype'i nad ka "alles ootavad". SAS-i stjuuardessid on endiselt koledad. Chicagos on lumi maas, lennujaam on aga see-eest SIGAsuur. Ühest terminalist teise saab rongiga, aga see-eest on igal pool wifi olemas (päevapilet $6.95).

19feb07 2003-8: ORDSJC. United Airlinesi Boeing 757 tüüpi maaliinibuss toimetas mind 4,5 tunniga San Josesse. Avisest sain kohalike arvates pereautoks kvalifitseeruva Chevrolet Impala ja GPS-i ning orienteerusin hotelli. Majutusteenuse soolase hinna sees internetti loomulikult ei olnud (ärgem unustagem, et tegemist on kapitalistliku riigiga!), aga kohalikud metrofi.com nimelised Nossovid pakuvad siin tasuta netti kõigile, kes nende klientide reklaamibännereid vaadata viitsivad. Adblock peale ja pole viga midagi :p

Toast tuppa enam-vähem täpselt 24 tunniga.

Nädalaplaan

2007-02-18T23:23:00.000+02:00

E: TLL-ARN-ORD-SJC
T-R: töö ja kui natuke vaba aega jääb, siis ehk ka pisut ringivaatamist.
L/P: SJC-ORD-CPH-TLL

Hansapanga preemiapunktid - mismõttes?!?

2007-02-15T10:36:00.000+02:00

Parasiil ja Triin võtsid taas üles teema, millest nii Parasiil kui tarbija24 kasutajad juba varem kirjutanud on -- Hansapanga krediitkaartide preemiaprogrammi.

Parasiili esimese postituse kommentaarides lubasin oma vastavasisulisest kogemusest kunagi pikemalt kirjutada.

2006. aasta viimastel kuudel oli mul pangaga muudest asjadest juttu ning sõbralik teenindaja mainis muuhulgas, et ma peaksin oma punktide eest kingituse kärmelt välja valima, sest punktid kaotavad peatselt kehtivuse. Küsimusele "Mismõttes?!?" sain vastuseks soovituse lugeda preemiaprogrammi üldtingimuste pisikest kirja. Ennäe imet, oligi nii.

Kingikataloogi sisu jagunes laias laastus kolme kategooriasse -- täiesti mõttetud asjad, minu punktisummat ületavad asjad ning asjad, mille märkimisväärsest hinnast väikese kuni mõõduka punktikoguse eest mikroskoopilist hinnaalandust pakuti. Otsustasin oma kallile kaasale täiendavaks jõulukingiks mingi mingi USB MP3 mängija soetada. Täitsin tellimusvormi, aga mingit kinnitust meilile ega kuhugi mujale mõistagi ei saanud.

Jõulusöök oli juba ammu seeditud, kui mu postkasti jõudis teade, et postkontoris ootab mind tähitud kiri. Tegemist oli tõendiga, mille alusel võisin oma kingituse mulle sobivast Pluss-Miinus Euronicsi poest lunastada. Et mul oli puhtjuhuslikult samal päeval Kristiinesse asja, käisin sealsest elektroonikapoest läbi, kus personal vaatas mu pangast saadud paberilehte ja küsis "a kas te meili saatsite?". Küsimusele "Mismõttes?!?" sain vastuseks selgituse, et paberil oli ju kirjas, et kui ma saadan mingile x-aadressile meili, siis nad saadavad mu kingituse kolme tööpäeva jooksul mulle sobivasse poodi. Väitsin, et ma olen juba siin ja et ehk neil on mainitud vidinaid laos, sain resoluutse vastuse, et kõnealuseid tooteid tuuakse neile ainult Hansapanga kingisaajate rõõmustamiseks ning ainult ettetellimisel.

Panin meili posti, aga et aasta lõpuni oli jäänud vähem kui kolm tööpäeva, oli mul alles pärast aastavahetust põhjust sammud poodi seada. Reedeks, 5. jaanuariks, pidi mu unistuste vidin Kristiinesse jõudma. Kindluse mõttes läksin sellele järele alles laupäeval. Nooruke müüjatar võttis mu lipiku, küsis, kas ma meili saatsin (vastasin väga rahulikult, et jah, loomulikult, ning et eilseks pidi junn kohal olema) ning lahkus taha vasakule, et sealt mõne minuti pärast vabandava naeratusega naasta ja teatada, et ma võiksin esmaspäeval uuesti tulla. Küsimusele "Mismõttes?!?" sain vastuseks selgituse, et reedene kaup ei ole veel lahti pakitud ja võib-olla seda mälupulka saadetud kola hulgas ei olnudki.

Endiselt jäist rahu säilitades küsisin müüjatari otsese ülemuse nime ja telefoninumbrit, selgitades, et kellelgi hakkab kohe väga halvasti minema, aga mul on vaja teada, kas esitada kahjunõue Euronicsile või Hansapangale, ning et selleks on mul vaja teada, kas vidin on reaalselt kohale jõudnud või mitte. Ülemuse numbrit ma ei saanud, aga tibi lahkus uuesti taha vasakule, võttes seekord kaasa mingi kapp-tüüpi meesisendi, kelle praktiline väärtus seisnes tõenäoliselt tema võimes suured kastid väikeste eest või pealt ära tõsta. Igatahes oli tibi mõne aja pärast tagasi, Philipsi kirjadega pisipakk näpus.

Arvasin juba, et ka hansapankurid on oma vigadest õppinud ning selle äpardunud preemiaprogrammi kinni pannud. Aga ei — peatselt potsatas mu e-postkasti võtmekliendi infokiri, kus mind teavitati võimalusest loobuda tasuta pangasisestest maksetest ja 20%-lisest kodukindlustuse hinnasoodustusest ning saada oma krediitkaardi preemiakontole 50 preemiapunkti.

Küsimus "Mismõttes?!?" on endiselt aktuaalne.

Delicious del.icio.us

2007-02-13T09:38:00.000+02:00

Sageli juhtub, et komistan netis huvitavate või kasulike materjalide otsa, millega põhjalikumalt tutvumiseks pole aga hetkel piisavalt aega. Abiks on del.icio.us, kuhu saan ühe nupu- ja paari klahvivajutusega lisada järjehoidja parajasti minu ekraanil olevale lehele. Ning alates tänasest on mu värskeimad järjehoidjad -- koos lisamise kuupäevadega -- nähtavad ka selle blogi külgpaneelil: ehk võib mõni neist teistelegi huvi pakkuda.

Del.icio.us on tõepoolest delicious: 2005. aasta suvel viskas Peeter Marvet selle abil valmis väikese, kuid vahva rakenduse del.icio.us/riigikogu, mis võimaldab kõigil huvilistel Eesti õigusloomeprotsessi pidevalt silma all hoida.

Keelepäev

2007-02-12T13:47:00.000+02:00

Käisin reedel EPSO korraldatud keeleteste tegemas.

Esimese kahe ja poole tunni jooksul tuli mul inglise keelest eesti keelde tõlkida paarileheküljeline õigusalane artikkel. Seejärel oli lõunapaus ning taas kaks ja pool tundi tõlkimist -- seekord saksa keelest. Testipäeva viimase pooleteist tunni sisuks oli inglise keelest eesti keelde tõlgitud määruse toimetamine. Kasutada ei tohtinud mitte mingisuguseid sõnastikke ega muid abivahendeid. Muide, rääkimata arvutitest olid keelatud isegi isiklikud pastakad. Väidetavalt oli selle nõude eesmärk tööde hindamise anonüümsuse tagamine.

Kõhutunde kohaselt peaks mu tulemus päris hea olema, aga eks tõde selgub siis, kui tulemused ükskord teatavaks tehakse.

Mispärast ma selle asja üldse ette võtsin? Ennekõike oli tegemist "intellektuaalse virgutusvõimlemisega" ja võimalusega saada natuke (loodetavasti objektiivset) tagasisidet selle kohta, et kui hea mu keeleoskuse tase tegelikult on. Ning kui tase osutub piisavalt kõrgeks, võin sügisel leida oma nime Brüsseli institutsioonide (Komisjon, Nõukogu, Euroopa Parlament) jurist-lingvistide reservnimekirjast.

ID-kaart, Ubuntu 6.10 ja Firefox 2

2007-02-07T22:06:00.000+02:00

Lähenevate valimiste ja netipankades peatselt jõustuvate piirangute valguses otsustasin oma ID-kaardi Ubuntu 6.10 all käima joosta.

UUENDATUD 2007-02-08 12:56 -- lisatud OpenSC häälestusjuhised (vajalikud DigiDoc portaalis hakkamasaamiseks).

TÄIENDATUD 2007-02-11 19:30 -- see leht siin on adresseeritud ühe konkreetse süsteemikonfiguratsiooni kasutajatele (vt pealkirja). Neile, kes midagi muud pruugivad või kes tahavad aru saada, miks asjad just nimelt niimoodi käivad, on parim infoallikas ideelabor.ee/id-kaart.

Et olin seda Ubuntu eelmise versiooniga juba teinud, õnnestus asi enamjaolt üsna lihtsalt, kuid Firefox 2 tekitas nii mõnegi üllatuse. Üldiseks hüvanguks panen nüüd siia kirja "nullist alustamise" juhised.

Hangi järgmised vidinad ja ühenda need omavahel:

kehtivate sertifikaatidega ID-kaart;
Ubuntu 6.10 operatsioonisüsteemi ja ühe vaba USB-pordiga arvuti;
Elioni ID-kaardi stardikomplektis (USB-versioon) sisalduv kaardilugeja SCR-3310.

Paigalda ja häälesta kaardilugeja ja OpenSC, andes terminalis käsud
```
sudo apt-get install opensc pcscd libccid
sudo gedit /etc/opensc/opensc.conf
```
Avanenud tekstiredaktoris otsi üles tekst "# try_emulation_first = yes;", kustuta selle algusest ära trellid, otsi tekst "# lock_login = true;", kirjuta selle asemele "lock_login = false;", salvesta fail ja sule redaktor. Lõpuks kontrolli paigaldust vastavalt selle lehe lõpus toodud juhistele.
Mine sellele lehele, lae vastavalt seal antud juhistele ID-kaardiga seotud sertifikaadid ning klõpsa samal lehel veidi allpool olevat nuppu "Lae moodul".
Vali Firefoxis Edit - Preferences - Advanced - Encryption - Security Devices. Kastis pealkirjaga "Security Modules and Devices" peaks nüüd jaotise "opensc-pkcs11" all leiduma rida "ID-kaart (PIN1, Isikutuvastus)". Klõpsa sellel, vajuta nuppu "Log In", sisesta oma PIN1, vajuta OK, OK, Close. Ära MINGIL JUHUL kasuta sisselogimiseks oma PIN2-e!
Mine Sertifitseerimiskeskuse testlehele. Kui kõik on korras, näed isiklikult sulle adresseeritud tervitust. Pane see leht kinni.
Kui oled Hansapanga klient, täida need juhised ning proovi seejärel hanza.netti siseneda (kasutajatunnus, püsiparool, sisene ID-kaardiga). Kui õnnestub, on kõik korras ja võid hanza.netist rahulikult välja logida. Hiljem uuesti sisse logides pole Firefoxi häälestamine enam vajalik.

U-neti, Digidoc portaali ja e-valimiste kasutamiseks peab Su arvutisse olema paigaldatud Sun'i Java 1.5.0 ning Java PKCS#11 wrapper. Viimatinimetatu saad alla laadida siit (salvesta fail oma kodukataloogi). Pärast allalaadimist anna terminalis järgmised käsud:

sudo mv ~/libpkcs11wrapper.so \
/usr/lib/jvm/java-1.5.0-sun/jre/lib/i386/
sudo ln -sf /usr/lib/opensc-pkcs11.so /usr/lib/libesteid-pkcs11.so
sudo ln -sf /usr/lib/opensc-pkcs11.so /usr/lib/libopensc-pkcs11.so
sudo ln -sf /usr/lib/opensc-pkcs11.so \
/usr/lib/jvm/java-1.5.0-sun/jre/lib/i386/opensc-pkcs11.so

E-valimistel osalemiseks mine lehele http://www.valimised.ee, pane ID-kaart lugejasse (kui sa selle sealt vahepeal millegipärast välja oled võtnud) ja vajuta nupule "Hääleta siin". Ilmuma peaks leht, mis sisaldab sinu nime ja isikukoodi ning nuppu "Edasi". Klõpsa sellel. Järgmiselt lehelt saad endale tõmmata e-valimisrakenduse. Salvesta see oma kodukataloogi, sulge Firefox, anna terminalis käsud
```
export EVOTE_PKCS11_LIB=/usr/lib/opensc-pkcs11.so
chmod 755 evote-client.bin
./evote-client.bin
```
ning järgi ekraanile ilmuvaid juhiseid.
Pärast Firefoxi taaskäivitamist tuleb (nüüd ja edaspidi) ID-kaardi kasutamiseks uuesti läbi teha sammus 4 näidatud sisselogimine.

Täiendavat infot saad Ideelabori ID-kaardi lehelt, konsultant.ee ID-kaardi lehelt, Pingviini Webist, id.ee veebist ja foorumist, e-valimiste abilehelt ja võimalik, et veel mõnest kohast. Head inimesed ehk aitavad kah teinekord ;)

Installing Vista in VMware on Ubuntu

2007-02-07T10:56:00.000+02:00

After several failures and a lot of web browsing, I finally succeeded in installing Windows Vista Business in VMware Server running on Ubuntu 6.10.
At first, I just created a new VMware virtual machine with default settings for guest OS Windows Vista (experimental). Booted it from Vista DVD, answered a couple of questions, entered the product key, started the installation and got as far as "Expanding files (0%)". On the next morning, the installer was still expanding files at 0% (the process had not crashed, it just failed to do anything useful).

Then, I tried to play with the virtual machine settings. Googling around led me to a configuration with 512 MB RAM, 20 GB IDE HDD, NAT networking, and 1 CPU. Booted from Vista DVD, and ended up exactly where I did before.

Finally, I resorted to a workaround provided in VMware's Guest Operating System Installation Guide (with regard to Vista beta; I was using the officially released version, though), installed Windows XP Pro into a clean virtual machine, and then upgraded that to Windows Vista without any further major problems.

However, I had to conclude that Vista's installer is designed by morons — just as those of any previous Windows versions. While all the Linux installers I've come across recently ask all necessary questions first, and then allow you to safely go to have a cup of coffee, a lunch, or even sleep, the "geniuses" at Redmond have put a question about whether to allow automatic updates or not somewhere halfway down the installation process. Smart, eh?

Lennukitäis Linuxit

2007-02-07T10:23:00.000+02:00

Läinud juunis olin end Frankfurti lennuväljal Lufthansa Boeing 747 kõhus mõnusasti sisse seadnud, kui kõlaritest kostis tavapärase "Boarding completed" asemel hoopis kapteni palve rahu säilitada ning hetkeline pimendus välja kannatada. Selgus, et lennuk vajas enne starti reboot'i — tõsiasi, mis tekitas meie väikeses IT-inimeste lennuseltskonnas mõistagi elevust.

Tundub aga, et lennukite rebootimine ei olegi nii harvaesinev nähtus. Üks hiljuti mööda Ameerikat lennanud jänki avastas samasuguses olukorras, et teda teenindanud lennufirma kasutas oma lennumeelelahutussüsteemi (in-flight entertainment system) käitamiseks Linuxit.
Muide, kõnealuse lennu eest maksis Microsoft ;) Veel pilte...

Haruldane vaatepilt

2007-02-05T17:48:00.000+02:00

Tänase tööpäeva lõpuks ei olnud mul enam ühtegi lugemist ega vastamist vajavat e-kirja. Ise ka imestan.

Mina, pooljuht

2007-02-03T23:17:00.000+02:00

Läinud sügisel oli mul reaalne võimalus kinga saada. Põhjus selles, et mina ja mu uus ülemus ei suutnud üksteisega piisavalt kiiresti kohaneda. Aasta lõpuks aga olime suutnud üles leida teineteise positiivsed omadused ning jõuda olukorda, kus me oleme võimelised teineteist täiendades reaalseid tulemusi saavutama; kinga asemel sain hoopis väikese ametikõrgenduse. Täna on minu vedada pisike, aga kuri (loe: tubli) tehniliste teenuste tiim. Seega olen keskastme juht ehk -- nagu üks mu hea tuttav kunagi defineeris -- pooljuht.

Mida ma siis oma töises rollis tähtsaks pean? Kõige laiemas laastus kahte asja: eestvedamist (leadership) ja võimaldamist (facilitation). Mida need minu jaoks tähendavad? Eestvedamine tähendab minu jaoks eelkõige seda, et ma võtan omaks ja "müün" seejärel oma meeskonnale maha nii ettevõtte kui oma osakonna eesmärgid. Võimaldamine tähendab seda:

et mu tiimi liikmetel oleks, mida teha;
et neil oleks, millega seda teha; ja
et neil ei oleks midagi, mis takistaks neid seda tegemast.

Ning kuna mind on õnnistatud vaid väga heade töötajatega, võin üsna kindlalt väita, et alanud aasta saab olema pingeline, ent tulemuslik.

Läänemere piraadid

2007-01-31T11:15:00.000+02:00

"Brüsselis elavad eestlased vaatavad kodumaiseid kanaleid ebaseaduslikult", kirjutab Postimees. Asi selles, et muusika- ja filmitöösturite ning telefirmade eduka lobitöö tulemusena suuremas osas maailmast kehtestatud autoriõiguse regulatsiooni kohaselt on Eestist ostetud satelliit-TV-komplektide kasutamine lubatud ainult Eesti territooriumil.

Kuna ma praegu rõvetsema ei taha hakata, ei ütle ma üldse midagi.

Skype'i uus nägu

2007-01-29T09:45:00.000+02:00

Jutumullid on minevik. Uus teema on pilved, vikerkaared ja igasugu asjakeste siluetid. Ühte hunnikusse laotud kujunduselemendid aga toovad minu langevarjuriajusse sõnapaari "scattered cumulus" ehk vahelduv pilvisus :)

Unicode

2007-01-27T11:00:00.000+02:00

Üks pikalt plaanitud, kuid ajapuudusel siiani tegemata jäänud asi sai eile õhtul lõpuks ette võetud ning kõik w-blogi sissekanded on nüüdsest UTF-8 kodeeringus. Вот так, товарищи!

Muļķis igaunis*

2007-01-25T19:59:00.000+02:00

Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 902 SE II:

§ 18¹. Veebilehtede avalehe keel

Riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroode, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste asutuste ning muude asutuste, äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste veebilehtede avalehed peavad olema eestikeelsed.

Õige! Väga hea! Eesti vabaks! Viigu need "ärimehed", kes nii väga tahavad oma "kõrgtehnoloogilisi lahendusi" välisturgudel pakkuda, oma firmad mõnesse teise riiki! Meil on siin Eesti Vabariik, saage, kurat, aru, see on rahvusriik, raisk!

henrik@tehnokratt: Dear kultuurikomisjon, aika alkaa nyt!
Postimees: Eesti veebilehed peavad avanema eestikeelsetena
Peeter Marvet: kas teie juba olete hommikuse reguleerimise lõpetanud?

________
* loll eestlane (läti keeles)