ärajäänud hüppepäeva lõunauinaku unenägu

mu kursuse, kollektiivi ja langevarjuklubi ühised suvepäevad toimusid kusagil usas mere ääres. meil kadus kaasavõetud muusikamasina toitekaabel ära. ilmselt keegi pani pihta, sest osa kaasavõetud ligi kahesajast dvd-st oli kah kadunud ja kolleeg raul mäletas, et toide oli jummala kindlalt kilekotti pakitud ja dvd-de kasti surutud. mina veel imestasin, et nahui meil oli vaja lennukiga kilode kaupa dvd-sid vedada, kui siin ameerikas on kärakas nii kallis. siis läksime puhvetisse, mis meenutas elva raudteejaama piletikassat aastal 1987. seda nii arhitektuuri (klientide teenindamiseks kasutati seina sisse tehtud väga pisikest letiga auku) kui teeninduskultuuri (müüjal oli sada muud asja teha enne kui ta meiega tegelema hakkas) poolest. veela suutis müüja kuidagi siiski nõusse rääkida, et ta meile midagi müüks. kioskis oli saada 0,2 liitristes plastpudelites aura rohelise tee jooki. pooleliitrised olid otsas ja müüja ei teadnud, kas neid eestist üldse juurde tuuakse või mitte. hoolimata ligi kümne dollarini ($9.99) küündivast hinnast ostsin kaks pisikest T-jooki ja võtsin lisaks ka ühe pooleliitrise jägermeistri. hakkasime seda lahendama ning aatomik oleks mingilt kohalikult, kes aga siiski eesti keelt rääkis, äärepealt koonu saanud, sest see hakkas tüli norima ja aatomik saatis ta igati õigustatult kerse. kutt oli umbes 1,90 pikk, sportliku kehaehitusega ja mõõdukalt kännis. lubas sõbrad kohale kutsuda ja asjad selgeks teha.