teeme ise ajalehe

ajalehe tegemine on imelihtne. ajalehes peavad olema mõned artiklid, juhtkiri, kaanelugu, lugejakirjad ja reklaam.

kui artiklite jaoks materjali pole, võib alati kirjutada kolmest asjast:
* usa, iisraeli, briti või mõne muu riigi luure andmetel võib al-quaida peatselt rünnata suurlinnu, lennukeid, kõrgeid riigitegelasi või muid strateegilisi sihtmärke usas, iisraelis, ühendkuningriigis või kusagil mujal. allikas: anonüümseks jääda soovinud kõrge luureametnik või vangistatud al-quaida võitleja.
* statoil, neste, hydro texaco või lukoil tõstis või alandas mootorikütuse jaemüügihinda 25 sendi võrra seoses dollari kursi ja bensiini maailmaturuhinna tõusu või langusega. hinnalangetamise korral võib ära märkida ka selle, kas hinnasõda algatati või mindi sellega kaasa.
* tuntud poliitik, ärimees, kultuuri- või ühiskonnategelane toetab või taunib pedeparaadi korraldamist pealinnas või pedede muid asjatoimetusi.
juhtkiri tuleb kirjutada kõige pikema artikliga samal teemal. juhtkirja juurde selle autorit ei märgita!
kaanelugu tuleb kirjutada sel teemal, mille kohta on olemas hea pilt. head on need pildid, mis kajastavad loodus-, lennu- või liiklusõnnetusi, viimaste puudumisel aga mõnd prominenti või lihtsalt mõnd ilusat (soovitavalt napilt riietatud) näitsikut.
lugejakirjad võiksid omada mingit seost eelmises või üleeelmises lehes ilmunud artiklitega. nii jääb mulje, et lugejakirjade autorid mitte ainult ei kirjuta, vaid ka loevad lehte.
reklaami peaks olema võimalikult palju. kui reklaami ei osteta, võib alati avaldada enesereklaami.
keeletoimetaja on nõukogudeaegne igand, mida tänapäeval ükski endast lugupidav ajaleht ei kasuta.

ja ajalehe võrguversiooni kommentaare tuleb tsenseerida. täiega.