aeg ja teed

oli kord väike linn, kus elasid targad ja tarmukad inimesed. linnarahvas tegi kõvasti tööd; nende silme ees terendas visioon suurest ja jõukast linnast, kus oleks hea elada ja mille kuulsus ulatuks seitsme maa ja mere taha.

elas kord mees, kes tahtis maja ehitada. sobivat krunti otsides jõudis ta sellesse linna ning leidis, et tema maja sobib sinna nagu rusikas silmaauku. ning ka linnarahvas oli sama meelt.

mees ehitas, nagu oskas ja jaksas. maja muudkui kerkis ja linnarahvas kiitis meest ja tema maja. linn muudkui kasvas; uusi inimesi tuli sinna nii ühekaupa kui tervete külade viisi.

aga ühel päeval läks elekter ära ja maja jäi pimedaks. siis tuli elekter tagasi ja vesi läks ära. siis tuli vesi tagasi, aga maja juurde viiv tee kippus lagunema. ja mehele jäi mulje, et uuel linnavalitsusel ei ole teda ega tema maja vaja.

mees tundis, et tema aeg selles linnas oli ümber saanud, ja asus teele. ning ühel päeval jõuab ta järgmisesse linna ja ehitab sinna veel uhkema maja. temasugused lihtsalt ei saa teisiti.