sügisene eesti on ilus

... tinahalli tekina üle maa laiuv madal pilvekiht rebeneb, paljastades riba külmsinist oktoobritaevast. lehised seisavad tee ääres kui kullatud kuused; tahavaatepeeglis tantsivad asfaldile langenud puulehed mu auto sõidutuulega oma üürikest tantsu. metsas vahelduvad kuuskede tume ja mändide heledam roheline kaskede kulla, pajude hõbeda, vahtrate veripunase ning leppade nukra pruuniga. laiguti valendab puude all selle sügise esimene lumi. pilvede vahelt piiluma pääsenud päike muudab lehesaju omamoodi tulevärgiks...

muide, roostast ei jää tõepoolest mälestusi, vaid ainult legendid. eriti siis, kui oma kandevõimet üle hinnata :p