elak 2004

ööl vastu pühapäeva keerati tund aega taha (kella) ning tuletati hea sõnaga meelde eesti langevarjuklubi varalahkunud hüppehooaega. aitäh liisule ja tema käsilastele sujuva korralduse eest; parasiilile, kes suutis pea olematust materjalist rohkem kui 40 minutit nauditavat filmi teha; vokaalinstrumentaalansamblile the Pänd, kes rokkis täiega ja ajas rahva enneolematusse ekstaasi, lubades meil mütsi pähe jätta; veelale ja raulile arvamusküsitluse ja statistika eest; tohlakale, kes kujundas imeilusad tänukirjad ja diplomid; ning külalistele, skygodidele ja mudilastele, kes pidutsesid rajult ning suutsid seejuures kõik türisalu puhkekeskuse seinad püsti jätta.

elaki president ütles peo avakõnes umbes nii:

head klubikaaslased, langevarjurid, sõbrad!

öeldakse, et hea organisatsioon on selline, kus võimuga käib alati kaasas vastutus. ma arvan, et elak on hea organisatsioon, aga elakis see nii ei ole. eesti langevarjuklubis käib võim kaasas vastutusega.

hea näide selle kohta on ilmavaatamise osakond. see osakond teeb rasket tööd ja kannab suurt vastutust: ilmavaataja peab igal nädalavahetusel esimesena tõusma ja interneti meteolehekülgedesse sukelduma ning juhul, kui ilm peaks muutuma, saab ilmavaataja sõimata -- sõltumata sellest, millise otsuse ta tegi. aga selle vastutusega kaasneb ka suur võim. võim otsustada, kas elak hüppab sel päeval ämaris või maksimarketi parklas.

kui ilmataat -- ja ilmavaatamise osakond -- on olnud armulised ning ma seisan lennuki uksel, on otsus selle kohta, kas hüpata või mitte, ainult mu enese teha. ma ei pea tegema mitte midagi, kui ma ei taha. ja kui ma hüpata ei taha, ei saa keegi mind selleks sundida. täpselt samuti on lood elaki asjade ajamisega -- keegi ei pea midagi tegema. aga õnneks on meil piisavalt palju inimesi, kes tahavad, et meil oleks klubi, mis annab oma liikmetele võimaluse turvaliselt, mõnusasti ja palju hüpata.


need sõnad on kirjas elaki strateegias aastani 2008, mis ekstremisti eestvedamisel kirja pandud sai ja mille klubi üldkoosolek juunis heaks kiitis. selles strateegias on paika pandud ka kolm peamist prioriteeti: ohutus ja turvalisus, parima personaalse arenguvõimaluse tagamine klubi liikmetele ning eesti langevarjuspordi arengu eestvedamine. kuidas meil on sel aastal läinud?

turvalisuse osas seadsime eesmärgiks, et kiirabi ei külastaks elaki hüppepäevi rohkem kui üks kord 2000 hüppe kohta. tänavu me seda täita ei suutnud. arengu osas seadsime eesmärgiks, et aastal 2008 oleks klubis vähemalt 100 hüppajat, kes teevad aastas igaüks vähemalt 50 hüpet. tänavu oli selliseid hüppajaid -- parasummerit ja välismaal hüppamisi arvestamata -- 18. mina isiklikult nende 18 hulka kahjuks ei kuulunud. nii et arenguruumi on nii minul enesel kui klubil tervikuna.

eesmärkide mittesaavutamine aga ei tähenda, et meil oleks asjad halvasti. kui oleksime viie aasta plaani aastaga täitnud, tähendanuks see, et oleme plaani valesti teinud ning peame hakkama uut plaani tegema. me teame, kuhu tahame jõuda, ning me teame ka seda, millised tegevused on sinna jõudmiseks vajalikud.

üks neist tegevustest on koolitusmetoodika pidev täiustamine. tänavu võttis elak kasutusele põhjalikult uuendatud algkoolituse süsteemi, mis võimaldas meil pidada algkursusi igal nädalal läbi terve hooaja -- kui parasummer ja sügise viimased vihmanädalad välja arvata. ja tulemused on silmaga näha: kui mullu suutsime koolitada vaid 22 esmahüppajat, siis tänavu tegi eesti langevarjuklubis oma esimese hüppe tervelt 70 langevarjurit.

tõsi, pooled neist ei teinud isegi kõiki kursuse raames saadaolevaid hüppeid, ning vaid kolmandik neist jätkas hüppamist ka pärast algkursuse lõppu. aga selle kolmandiku hulgas oli 9 mudilast, kes tegid oma elu esimesel hooajal igaüks rohkem kui 10 hüpet. nemad aitavad meil lennukit täita ka järgmistel hooaegadel. ning ühel päeval võtavad ka nemad vastutust, saavad vastutusega kaasneva võimu ja hakkavad osalema elaki juhtimises.


ma olen rääkinud strateegiast ja selle prioriteetidest. ja nüüd kutsun ma teid kõiki -- sõltumata sellest, kas teil on 100, 500 või 5 hüpet -- üles tõmbama endale klubi intranetist strateegiadokument, lugema see läbi ja valima endale eesmärk, mille saavutamisele te tahate kaasa aidata, ning tegevus, mille kaudu te seda teha tahate.

mina olen enda südameasjaks võtnud selle, et saaksin 2008. aasta hooaja lõpus öelda, et olen näinud vabalangemises vähemalt 30 elaklasest koosnevat kujundit. ning ma luban teile, et võtan koolitada nii ennast kui teisi suurte kujundite teooria osas, ja et ma olen valmis järgmisel hooajal hüppama kõigi huvilistega nii palju big-way'sid ja speedstar'e kui vähegi jaksan.

elak on klubi, kus igaüks, kes tahab võtta vastutust, saab seda teha. ja kus vastutusega kaasneb võim.

elaklased, võtke võim!