õppimine on lahe

õppimine on lahe. õppimisele järgneva teadmistekontrolli tulemusel saadav sertifikaat, diplom või kraad on muidugi ka äge, aga just õppimise protsess ise on midagi maagilist.

sa võtad ette teema, millest sa suurt midagi ei tea. sa suhtled inimestega, kes sellest teemast teavad kordades rohkem kui sina. sa võtad lugeda materjale, mis alguses käivad kõrgelt üle pea. kõik on kuradi raske ja keeruline -- ja äkki tuleb ahhaa-elamus: "jess! aru sain!"

2001. aasta suvel sain ma aru, et olen liiga noor, et õppimine järele jätta. võtsin kätte ja astusin õigusinstituuti. täna loen prof kergandbergi kriminaalmenetluse konspekti (290 lehekülge mõtte- ja viitetihedat teksti) ja kaifin seda, et hakkan asjast tasapisi aru saama. krt, selle taseme vendade jutu kuulamine ja kirjutiste lugemine tekitab respekti! nii et on, kuhu sihte seada :)