söögikoha evolutsioon

tüüpiline tallinna toitlustusettevõte alustab suure hurraaga, palgates korralikud kokad ja sõbralikud teenindajad ning ostes toidutegemiseks kvaliteetset toorainet. inimesed tulevad ja proovivad ja leiavad, et see on lõpuks ometi üks hää koht, kus nälga leevendada.

pisnis aga ei lähe nii hästi, kui omanik tahaks. personalile lubatud palgakõrgendus jääb tulemata ning paremad töötajad lähevad järgmise alustaja juurde. asemele võetakse odavam kaader. siis hakatakse kokku hoidma toorme kvaliteedilt ja valikult ning uhkelt trükitud menüüsse ilmuvad pastaka või korrektorpliiatsiga tehtud muudatused.

söök muutub maitsetumaks ja teenindus täbaramaks ning kliendid hakkavad üksteise järel lahkuma. pisnis läheb veel kehvemini ning lõpuks pannakse söögikoht üldse kinni ning mõne aja pärast alustab samades ruumides mõni teine suure hurraaga. goto 10.

vahel aga tehakse allakäigutrepil ka paar sammu ülespoole -- kui firmasse on sattunud mõni paremat sorti teenindaja. näiteks toodi mulle eile bamboo nimelises hiinakas (kus, ausõna, oli veel kahe kuu eest võimalik suht kiiresti suht maitsvaid hiina roogi saada) suur piim, mis esimese lonksu võtmisel osutus milla piimaks. kõrgpastöriseeritud piim kõlbab küll kohvi sisse, aga niisama joomiseks absoluutselt mitte. palusin selle ära viia ja endale mahla tuua. ettekandja ei teinud teist nägugi ning märkis hiljem arvele piima hinnaks null krooni. au ja kiitus talle.