Hädas koopiakaitsega? Rattus ja Härg aitavad!

Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus (ning WIPO autoriõiguse leping ja EL autoriõiguse direktiiv, millele tuginedes see säte Eesti seadusesse lisati) annab autoritele võimaluse lisada oma teostele tehnilisi kaitsemeetmeid, st tehnoloogilisi vahendeid, mille eesmärk on takistada või piirata teosega selliste toimingute tegemist, milleks autor ei ole luba andnud.

Tegemist on rahvusvahelise loovtööstuse efektiivse lobitöö järjekordse suursaavutusega. Kahtlemata parandavad tehnilised kaitsemeetmed autoriõiguste omajate võimalusi oma õigusi kaitsta, kuid nende kasutamine piirab ebaproportsionaalselt teoste kasutajate õigusi, seda ennekõike teoste vaba kasutamise osas. Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna levitalituse juhataja Kärt Nemvalts viitab Tartu Ülikooli Õigusinstituudi väljaantava Intellektuaalse Omandi Infokirja seni viimases numbris AutÕS §80³ lõikele 4, mille kohaselt vabaks kasutamiseks õigustatud isik võib nõuda õiguste omajalt tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamist ning pöörduda kokkuleppele mittejõudmisel Kultuuriministeeriumi juures asuva autoriõiguse asjatundjate komisjoni poole või kohtusse. Nemvalts tunnistab, et tehnilisi kaitsemeetmeid puudutavas osas joonistub väga selgelt välja vastuolu õiguste omajate ja laiema üldsuse huvide vahel, ning leiab, et 4. lõikes sätestatu aitab kaitsta üldsuse huve.

Ma tahaksin väga näha, kuidas isiklikuks tarbeks koopiat teha sooviv eraisik või õppetöös illustreeriva materjalina kasutamiseks koopiat teha sooviv maakool mõne rahvusvahelise plaadifirmaga koopiakaitse eemaldamise teemal läbirääkimisi peab ning kuidas autoriõiguse asjatundjad kokkuleppele mittejõudmise korral tema seaduslikke huvisid kaitsma asuvad.

Lisaks on tehniliste kaitsemeetmete praegune regulatsioon karjuvas vastuolus autoriõiguste tähtajalisuse põhimõttega. Teadupärast kehtib autoriõigus autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. Kuna kaitsemeetmete kasutamine on lubatud ilma teose "lukustamata" versiooni hoiustamist nt Kultuuriministeeriumi või WIPO juures, ei saa teos autoriõiguse kaitsetähtaja lõppemisel tehnilistel põhjustel üldkasutatavaks muutuda.

Juriidiliselt on aga kõik korrektne.