KAPO aastaraamat

07.05.07 viitab altexor del.icio.us keskkonnas Oneupweb.com whitepaper'ile "Principles of Crisis Management in a Viral Age", kus muuhulgas mainitakse, et klassikalise PR-reegli "Ole aus. Ole põhjalik. Ole esimene" asemel tuleb web 2.0 ajastul juhinduda reeglist "Ole aus. Ole põhjalik. Ole kõikjal."

16.05.07 kirjutab Argo Ideon Eesti Ekspressis Jaak Aaviksoo sõnadele viidates, et Eesti pole valmis kübersõda pidama. Jutt käib peamiselt meie valitsusasutuste vastu suunatud DDOS-rünnakutest.

19.05.07 avaldab Eesti Päevaleht portsu parimaid palasid KAPO aastaraamatust, mis olevat "avalikkusele suunatud teos".

21-22.05.07 postitab Jaanus Kase aastaraamatu PDF-versiooni koos kommentaaridega oma ajaveebi.

23.05.07 Jaanuse postitusele viitavad Siim Teller ja Peeter "Pets" Marvet.

23.05.07 võetakse Jaanusega "väga viisakalt" ühendust ja palutakse tal oma postituses viidatud materjalid eemaldada. Jaanus teebki nii, asendades ka oma postituse teksti.

23.05.07 märkab Pets, et kodanik Jaanus on talle esitatud viisakat palvet mõistnud, ning avaldab samas kahtlust, kas teised kodanikud ja mittekodanikud sedasama teevad.

23.05.07 kommenteerib sündmusi Markus "Larko" Larkovirta, kes kusagilt netist leitud aastaraamatu failid taas üles riputab.

23.05.07 kirjutab aastaraamatu kujundanud Smile Group'i projektijuht Evely Ventsli Larko ajaveebi kommentaari, kus palub "Kapo nimel" piirata blogi külastajate juurdepääs aastaraamatu failidele, kuna ei aastaraamatu teinud reklaamiagentuur ega nende klient, st KAPO, ei ole andnud Larkole luba selle ülespanekuks.

24.05.07 küsib Larko, kas aastaraamatu ümber toimuv on märk vaikiva ajastu saabumisest või nutikas buzz.

Eelkirjeldatud sündmustele tuginedes pean Jaak Aaviksoole omistatud väitega nõustuma, seda mõnevõrra täpsustades: "Mitmed Eesti riigiasutused pole valmis web 2.0 ajastul kübersõda pidama." Minus süveneb veendumus, et mistahes katsed avalikkust huvitava teabe levikut jõuga takistada on tänapäeva võrgustatud maailmas läbikukkumisele määratud. Veel enam -- need katsed võivad väga kiiresti ja väga valusalt pöörduda katsetajate endi vastu.

Näiteks nii: KAPO aastaraamat 2006.

Deebetkaart on tavaline krediitkaart

Alvar Nõuakas kirjutab Eesti Päevalehes:

Eestis Credit24 kaubamärgi all SMS-kiirlaenu pakkuv Mobile Credit Baltic kavatseb hakata sügisel koostöös Suurbritannia pangaga Conister Trust väljastama Mastercardi deebetkaarte, mis hakkavad aga olema tavalised krediitkaardid.

Huvitav, kas Eestisse on varsti oodata ajalehti, mis hakkavad aga olema tavalised ajakirjad, või õunu, mis hakkavad aga olema tavalised pirnid?