riski hind

tüüpiline olukord eestis: firma tippjuhid nõuavad IT-osakonnalt, et kõik süsteemid toimiksid tõrgeteta, aga ei anna selle tagamiseks piisavalt raha. hankekonkursi võidab odavaima miinimumkonfiguratsiooni pakkuja, kes lubab sümboolse raha eest imelisi hooldustingimusi. kui pauk ära käib, siis ütleb võidukas tarnija "oops", maksab õnnetule kliendile võib-olla natuke trahvi ja läheb järgmist odavat pakkumist kirjutama.

asja taga on see, et ei IT-juhid ega tippjuhid ei oska või ei taha riskidega arvestada. risk on teadupärast suurus, mida väljendatakse rahaühikutes ajaühiku kohta (krooni aastas) ja mille leidmiseks tuleb riski materialiseerumisel tekkiva kahju suurus (kroonides) korrutada riski materialiseerumise tõenäosusega vaadeldavas ajavahemikus. kogurisk on üksikriskide summa. jääkrisk on maandamata jäävate riskide summa.

oletame, et kliendil on valida kahe hooldusteenuse vahel. üks maksab miljon krooni aastas, teine kaks. esimese puhul on jääkrisk kolm miljonit krooni aastas, teise puhul üks. üheksal juhul kümnest mõtleb eesti klient, et ehk ei juhtu midagi, võtab odavama hoolduse ja rõõmustab, et hoidis miljoni kokku. kui aga ka riskid arvesse võtta (1+3=4, 2+1=3), näeme, et ta on hoopis miljoniga vastu pükse saanud.

...järjekordne kinnitus sellele, et kõik juhid peaksid kohustuslikus korras vähemalt 30 langevarjuhüpet aastas tegema. kuigi ma olen oma pealt 800 hüppe juures alati põhivarjuga maandunud, ei aja mind ükski vägi ilma varuvarjuta lennukisse. sest ma tean, et põhivari ei pruugi avaneda, ja arvestan sellega.