rahvusvaheline sõbrapäev

nõuka ajal viidi iga aasta 8. märtsil naistele (emad, abikaasad, töö- ja koolikaaslannad, armukesed jne) lilli ning korraldati nende auks aktusi ja pidulikke koosolekuid. rahva hääl ja pravda avaldasid kindlasti ka kaaneloo mõnest eriti töökast, viljakast või muidu tublist naisest. ülejäänud 364 päeva aastas olid kaevurite, kosmonautide, raudteelaste ja mitmesuguste muude tegelaste päevad. austati neid, kelle päev parajasti oli.

nüüd on meil sõbrapäev, kus samamoodi poolkohustuslikus korras öeldakse-kirjutatakse vastastikku tühje imalusi ja tehakse üksteisele mõttetuid kingitusi. aga kampaaniat ei vea enam kommunistlik partei, vaid meedia-, telekommunikatsiooni- ja kaubandusettevõtted, kes selle pealt kena kopika tasku pistavad.

jaapani tüdrukute hulgas levis tava kinkida poistele valentinipäeva puhul shokolaadist asjakesi. tulemus: kondiitritööstuste käibed hakkasid aastast aastasse veebruaris lakke hüppama, aga märtsikuud kippusid see-eest mõõnaperioodiks kujunema. sealsete magusatootjate turundustegijad panid pead kokku ja leidsidki lahenduse. nimelt õnnestus neil 14. märts üles haipida päevana, kus mehed peaksid naistele shokolaadikujukesi kinkima.

fuck off, marketingivärdjad! minu sõbrad on mu sõbrad aastaringselt ja ma pean neid meeles siis, kui tahan.