Hansapanga preemiapunktid - mismõttes?!?

Parasiil ja Triin võtsid taas üles teema, millest nii Parasiil kui tarbija24 kasutajad juba varem kirjutanud on -- Hansapanga krediitkaartide preemiaprogrammi.

Parasiili esimese postituse kommentaarides lubasin oma vastavasisulisest kogemusest kunagi pikemalt kirjutada.

2006. aasta viimastel kuudel oli mul pangaga muudest asjadest juttu ning sõbralik teenindaja mainis muuhulgas, et ma peaksin oma punktide eest kingituse kärmelt välja valima, sest punktid kaotavad peatselt kehtivuse. Küsimusele "Mismõttes?!?" sain vastuseks soovituse lugeda preemiaprogrammi üldtingimuste pisikest kirja. Ennäe imet, oligi nii.

Kingikataloogi sisu jagunes laias laastus kolme kategooriasse -- täiesti mõttetud asjad, minu punktisummat ületavad asjad ning asjad, mille märkimisväärsest hinnast väikese kuni mõõduka punktikoguse eest mikroskoopilist hinnaalandust pakuti. Otsustasin oma kallile kaasale täiendavaks jõulukingiks mingi mingi USB MP3 mängija soetada. Täitsin tellimusvormi, aga mingit kinnitust meilile ega kuhugi mujale mõistagi ei saanud.

Jõulusöök oli juba ammu seeditud, kui mu postkasti jõudis teade, et postkontoris ootab mind tähitud kiri. Tegemist oli tõendiga, mille alusel võisin oma kingituse mulle sobivast Pluss-Miinus Euronicsi poest lunastada. Et mul oli puhtjuhuslikult samal päeval Kristiinesse asja, käisin sealsest elektroonikapoest läbi, kus personal vaatas mu pangast saadud paberilehte ja küsis "a kas te meili saatsite?". Küsimusele "Mismõttes?!?" sain vastuseks selgituse, et paberil oli ju kirjas, et kui ma saadan mingile x-aadressile meili, siis nad saadavad mu kingituse kolme tööpäeva jooksul mulle sobivasse poodi. Väitsin, et ma olen juba siin ja et ehk neil on mainitud vidinaid laos, sain resoluutse vastuse, et kõnealuseid tooteid tuuakse neile ainult Hansapanga kingisaajate rõõmustamiseks ning ainult ettetellimisel.

Panin meili posti, aga et aasta lõpuni oli jäänud vähem kui kolm tööpäeva, oli mul alles pärast aastavahetust põhjust sammud poodi seada. Reedeks, 5. jaanuariks, pidi mu unistuste vidin Kristiinesse jõudma. Kindluse mõttes läksin sellele järele alles laupäeval. Nooruke müüjatar võttis mu lipiku, küsis, kas ma meili saatsin (vastasin väga rahulikult, et jah, loomulikult, ning et eilseks pidi junn kohal olema) ning lahkus taha vasakule, et sealt mõne minuti pärast vabandava naeratusega naasta ja teatada, et ma võiksin esmaspäeval uuesti tulla. Küsimusele "Mismõttes?!?" sain vastuseks selgituse, et reedene kaup ei ole veel lahti pakitud ja võib-olla seda mälupulka saadetud kola hulgas ei olnudki.

Endiselt jäist rahu säilitades küsisin müüjatari otsese ülemuse nime ja telefoninumbrit, selgitades, et kellelgi hakkab kohe väga halvasti minema, aga mul on vaja teada, kas esitada kahjunõue Euronicsile või Hansapangale, ning et selleks on mul vaja teada, kas vidin on reaalselt kohale jõudnud või mitte. Ülemuse numbrit ma ei saanud, aga tibi lahkus uuesti taha vasakule, võttes seekord kaasa mingi kapp-tüüpi meesisendi, kelle praktiline väärtus seisnes tõenäoliselt tema võimes suured kastid väikeste eest või pealt ära tõsta. Igatahes oli tibi mõne aja pärast tagasi, Philipsi kirjadega pisipakk näpus.

Arvasin juba, et ka hansapankurid on oma vigadest õppinud ning selle äpardunud preemiaprogrammi kinni pannud. Aga ei — peatselt potsatas mu e-postkasti võtmekliendi infokiri, kus mind teavitati võimalusest loobuda tasuta pangasisestest maksetest ja 20%-lisest kodukindlustuse hinnasoodustusest ning saada oma krediitkaardi preemiakontole 50 preemiapunkti.

Küsimus "Mismõttes?!?" on endiselt aktuaalne.