K-ärakas

Juulis tuvastas politsei kaks juhtumit, kus Kristiine Prisma müüs alkoholi 17-aastasele alaealisele. Septembris võttis Kristiine linnaosa valitsus kaubanduskeskuselt vähemalt kuueks kuuks alkoholimüügi õiguse ning linnaosa vanem Mihhail Korb pälvis linnapea Edgar Savisaare tunnustuse otsustava tegutsemise eest.

Juulis tabas politsei Õllesummeril 132 purjus alaealist. Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli soovitas Õllesummeri korraldajatel kaaluda festivalile sissepääsuks vanusepiirangu kehtestamist. Märtsis oli joomaürituse korraldaja Marje Hansar annetanud Keskerakonnale pool miljonit krooni.


Huvitav, mida Edgar & Co ette võtavad, kui avalikkuse tähelepanu peaks "välja teenima" mõni kõvemat sorti keskjoodik à la Volvo-Kallo.

Kütteperiood algab juuditeemalise stiilipeoga

"Mustamäe linnaosa valitsus otsustas tänavu korraldada kodukandipäevade Mustamäe sügis tähistamiseks islamiteemalise stiilipeo," kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Kinnitamata andmetel ei paku keskerakondlik linnaosavalitsus kutsetega peol sealiha ega alkoholi. Naissoost külalistel palutakse saabuda sündsalt riietatuna ja kindlasti kaetud näoga; seni veel ümberlõikamata meestele teostatakse operatsioon kohapeal kiiresti ja soodsalt.


Tramaivõi.

Õiguskantsler: suvel on päevad pikemad kui talvel

Õiguskantsler Allar Jõks leidis, et eelnõu, mis võtaks riigikogu liikmetelt kuludokumentide esitamise kohustuse, asendab kuluhüvitise maksuvaba tuluga ja on kahtlemata saadikutele soodsam, kirjutab etv24.

Täiesti õige. Aga... miks peab õiguskantsler selgitama Eesti Vabariigi seadusandlikule võimule elementaarseid tõsiasju?

Tahes-tahtmata meenub vana anekdoot: Miks on Riigikogus 101 liiget? Aga loomulikult seepärast, et iga saadik saaks oma valijatele öelda: "Sada lolli on kokku aetud, mis ma üksi teha saan?"

Vaata ka eelmist postitust.

Kiri eikellelegi

Lugupeetud Riigikogu liikmed,

...


VIGA: adressaati ei leitud.

Maha mahasavisaar.com

Ma ei ole Edgar Savisaare pooldaja. Nagu juba korduvalt öelnud olen, ei pea ma teda lolliks -- kaugel sellest ja otse vastupidi -- kuid niikaua kui ma ei saa aru, mida ta tegelikult taotleb, ei ole ma nõus teda toetama.

Aga see ei tähenda, et ma oleksin Savisaare kukutamise nimel valmis end siduma sellise organisatsiooniga nagu Eesti Rahvuslik Liikumine, kes selle nimekogumisprojekti taga on. Sest, tehke mis tahate, nende tegelaste seisukohtadega on mul veel raskem nõustuda kui Keskerakonna omadega.

Mõtlemisvõimet omavail inimestel soovitan lugeda Mihhail Lotmani artiklit "Märulisemiootika Eesti pealinnas" ning küsida endalt ikka ja uuesti: "Kellele on kasulik, et..."

Masendav värdjas

Mu meelest haiseb siin riigireetmise järele. Masendav värdjas!

P.S. "web2.0" ei sattunud selle postituse siltide hulka kogemata. ;)

TÄIENDATUD 30apr07 12:25

1. See, et ma Savisaart kaabakaks pean, ei tähenda, et ma teda lolliks peaksin.
2. See, et ma Savisaart kaabakaks pean, ei tähenda, et ma Ansipit 100% õigeks meheks peaksin.
3. Demokraatlikus ühiskonnas võib igaüks rääkida, mida sülg suhu toob, sh valitsust kiruda. Aga viimastel Riigikogu valimistel teise tulemuse saavutanud erakonna esimees peab oma sõnavabaduse teostamisel arvestama tavakodanikust veidi erineva vastutusega.

Pronkssõdur (vol 2)

Pronkssõdurist kirjutasin siinsamas viimati kahe ja poole aasta eest. Täna võin Baskinit tsiteerides kuulutada: sittagi pole muutunud!

Küll aga on mulle järjest enam hakanud tunduma, et pronkssõdurit — või õigemini selle ümber käivat kirbutsirkust — on kellelegi väga vaja. Ühest küljest võimaldab see destabiliseerida olukorda Eestis, ässitades üles siin tegutsevaid — nii vene- kui eestikeelseid — äärmuslasi. Teisest küljest aga võimaldab see hoida Eesti rahva tähelepanu eemal maadevahetustest, eurole ülemineku edasilükk[au]misest, energeetikadiskussioonist jms ebamugavatest, kuid tegelikult palju olulisemaist küsimustest.

Kellele on kasulik, et see jama kunagi ei lõpe?

Ennustusvõistlus: Edgar valitsusse. Millal?

Vägisi hakkab tunduma, et reformarid on koalitsioonikõnelustel hea mitu vinti kõvasti üle keeranud.

Keskkonnaministri portfell oleks olnud rohelistele ainuke loogiline valik, kuna see teema ju nende põhileib. Samas ei sobinud oravatele ilmselt roheliste energiapoliitika. Mõistagi ei tohi nii roheliste (tuuleenergia) kui reformikate (tuumaenergia) poliitikaid uurides unustada küsimust "kellele on kasulik, et?", aga... kuna selles osas oli roheliste seisukoht ammu teada, siis miks pidi Reform lolli mängima ja neid üldse koalitsioonikõnelustele kutsuma?

Sama loogiline olnuks välisministri portfelli andmine Laarile: mehel on olemas nii rahvusvaheline kogemus kui tuntus. Ilmselt ei sobinud Laar Ansipile kahel põhjusel. Esiteks tähendanuks Laari saamine välisministriks seda, et muu maailm võinuks hakata teda Eesti valitsuse esimeseks viiuliks pidama; mittemidagiütlev (või vähemalt mitte midagi ootamatut ütlev) Paet on ses mõttes Ansipile kahtlemata ohutum valik. Teiseks aga on Laar (ja IRL laiemalt) Venemaa suhtes Reformi jaoks ebamugavalt kriitiline.

Teerullipoliitikat kipub Reform kasutama ka sotside suhtes (haridusministri portfell, koalitsioonilepingu seisukohad).


Mina isiklikult selle valitsuse nelja-aastaseid optsioone eriti kallilt ei osta ei julgeks.

Poliitikud ja numbrid

Hannes Rumm kirjutab koalitsioonikõnelustest ja maksupoliitikast. Kirjutab hästi ja mu meelest üldiselt mõistlikult. Aga millegipärast kipuvad poliitikud sageli unustama, et erinevalt kõnekoosoleku publikust on kirjapandud teksti lugejail võimalus numbreid kriitiliselt analüüsida. Mõned näited.

Kui tulumaksumäär alaneb 1 protsendi võrra, siis 100 000 krooni suurust palka saav riigiettevõtte juht võidab sellest 1000 krooni kuus ehk 12 000 aastas. 5000 krooni suurust palka teeniv lasteaednik või müüja võidab samal ajal 1% maksumäära alandamisest ainult 80 krooni kuus! Teisisõnu kingib tulumaksumäära alandamine suurettevõtte juhile puhkusereisi Egiptusesse, aga lasteaednikule ainult kinopileti.

Pangem tähele, et suurärimehe juhtumit illustreeritakse aasta, "tavainimese" oma aga ühe kuu lisatulu näitel. Mu füüsikaõpetaja nimetas sellist interdimensionaalset matemaatikat õunapuude korrutamiseks prügikastidega. 5000-kroonise palgaga tegelane võidab siiski 80*12=960 krooni aastas, nii et kinopileti asemel sobinuks rääkida näiteks korteri ühe kuu kommunaalkuludest.

Palju õiglasem on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Kui tulumaksuvaba miinimum tõuseb 1000 krooni võrra, siis võidavad sellest ühtmoodi 1000 krooni kuus nii ärijuht kui lasteaednik. Viimasel on aga seda 1000 krooni oma pere ja kodu jaoks palju rohkem vaja.

Argumendiga olen põhimõtteliselt nõus, aga: tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 1000 krooni võrra ei jäta inimesele kätte mitte 1000, vaid 1000*tulumaksumäär=220 lisakrooni.

Rumm ei ole muidugi ainus "huvitava" matemaatika maaletooja. 1. märtsi Eesti Ekspressis kirjutas Rainer Nõlvak tuuleenergiast. Muu hulgas sisaldusid artiklis järgmised väited:

• "Eesti praeguse elektritarbimise jaoks piisavas koguses elektrit tootev, umbes 2000 MW võimsusega avamere tuulepark maksab 42 miljardit krooni. Selle ehituseks kulub ligi viis aastat."
• "2001. aastal avati Taanis maailma suurim avamere tuulikupark. 20 kahemegavatist tuulikut asuvad Kopenhaageni sadamast umbes kolme kilomeetri kaugusel meres"

20 * 2 MW = 40 MW. Nõlvaku & Co väljapakutud tuulepark on sellest viiskümmend korda võimsam. Ehk siis Nõlvaku pakutav tuulepark on Kopenhaageni omaga võrreldes nagu British Airways (235 lennukit) Estonian Airi (5 lennukit) kõrval. Muide, Nõlvaku park oleks kaks korda võimsam kui London Array, Wikipedia andmetel võimsaim praegu kavandatav avamere tuulepark maailmas.

Ma usun Nõlvaku väidet, et oma tuulepargi rajamine turgutaks Eesti majandust märksa rohkem kui raha Leetu viimine. Ja mul ei ole midagi ambitsioonikate plaanide vastu. Aga selliste suurusjärkude puhul ootan ma oluliselt veenvamaid argumente.

Parti de la Réforme - douze points ;)

Kui Eesti valimisringkondades oleks erakondadele Eurovisiooni süsteemis punkte jagatud, olnuks valimistulemus järgmine:

1. Reformierakond 136
   
2. Keskerakond 122
   
3. Isamaa ja Res Publica Liit 97
   
4. Sotsiaaldemokraadid 82
   
5. Rahvaliit 69
   
6. Rohelised 66
   
7. Kristlikud Demokraadid 48
8. Konstitutsioonierakond 31
9. Iseseisvuspartei 23
10. Vene Erakond Eestis 9
11. Vasakpartei 8
12. Üksikkandidaadid (kokku) 5

Kui tegemist oleks olnud aga valimisringkondade vaheliste poliitiliste olümpiamängudega, olnuks medaliarvestus järgmine (kuld/hõbe/pronks):

1. Reformierakond 8/4/0 = 12
   
2. Keskerakond 4/5/3 = 12
   
3. Isamaa ja Res Publica Liit 0/2/7 = 9
   
4. Rahvaliit 0/1/1 = 2
   
5. Sotsiaaldemokraadid 0/0/1 = 1
   

Osalenuks "olümpial" aga 26 väiksemat piirkonda — 15 maakonda, Tartu linn, Tallinna 8 linnajagu, e-valijad ja väliseestlased, jagunenuks medalid hoopis niimoodi:

1. Reformierakond 14/11/1 = 26
   
2. Keskerakond 7/10/6 = 23
3. Isamaa ja Res Publica Liit 2/5/11 = 19
4. Sotsiaaldemokraadid 2/0/3 = 5
   
5. Rahvaliit 1/0/5 = 6

Reformistid jõudsid esikolmikusse nii ringkondade kui piirkondade arvestuses, tuues pronksi ära isegi Rahvaliidu põlisest kantsist — Jõgevamaalt. Medali tõi kõigist ringkondadest koju ka Keskerakond, kes jäi siiski ilma kolmest piirkondlikust medalist Hiiumaal, internetis ja välismaal. IRL võidutses Tallinna kesklinnas ja välismaal, sotsiaaldemokraadid Hiiu- ja Võrumaal ning rahvaliitlased teadagi Jõgevamaal. Ringkondade kokkuvõttes sai parima üksiktulemuse kirja Keskerakond, kes tegi Ida-Virumaal puhta töö, kogudes 55% seal antud häältest. Parima piirkondliku tulemusega esines aga Isamaa ja Res Publica liit, keda toetas tervelt 59% väljaspool Eestit hääletanuist.

Kampaania lollidele ja ahnetele

Anvar Samost küsib, kas keskmine Eesti valija on loll ja ahne.

Tõepoolest, pea kõigi erakondade kampaania tundus olevat suunatud inimesele, kes ei suuda näha kaugemale omaenda hetkel kõige valusamast (raha)probleemist. Küsimuseni, kuskohast selle või teise valimislubaduse täitmiseks vajalik raha võetakse (vastus: Sinu rahakotist loomulikult, kallis valija), selline inimene loomulikult ei jõuagi. Niisiis, kampaania oli suunatud lollidele ja ahnetele.

Tundub solvav? Esmapilgul kindlasti. Aga mõtleme hetkeks järele: neid kodanikke, kelle valimiseelistus on juba veendumuseks saanud (vahet pole, kas pimeda usu või ratsionaalsete kaalutluste tagajärjel), pole mõtet reklaamikampaaniaga püüda. "Meie pesupulber on parem kui tavaline pesupulber" tüüpi argumendid töötavad neile, kes pesupulbritest suurt midagi ei tea ega arva. Kuna demokraatlikus ühiskonnas on igaühel — nii professoril kui pensionäril, nii majandus- kui maainimesel — üks hääl, siis on mõistlik püüda neid hääli, mida on kergem kätte saada. Ehk siis just nimelt "lollide ja ahnete" hääli.

Mõistust, Andrus!

Riigikogu sai taas valitud, oravatele anti 31 kohta. Lisaks minule andis oma hääle Andrus Ansipile veel 22555 inimest. Et jõudu tal paistab olevat, ongi nüüd kohane soovida hoopis mõistust. Sest neil, kes valimas käisid, on moraalne õigus järgmise nelja aasta jooksul ka sõna võtta, kui midagi valesti on.

Sissejuhatuseks tuleks moodustada mõistlik koalitsioon. Hannes Rummi argumendid paistavad ses osas päris veenvad olema.

TÄIENDUS. Tõenäoliseimaks pean hetkel versiooni, et alguses moodustab RE "maailmavaatelise" koalitsiooni IRL-i ja SDP-ga (nii välditakse nende valijate pahameelt, kes andsid oma hääle oravatele selleks, et kesikud pumbast eemal hoida). See läheb aga mõne aja pärast lõhki ning siis moodustatakse uus koalitsioon just nimelt Keskerakonnaga.

Käisin valimas

Keda valisin?

Kuna Eesti valimissüsteemis valitakse tegelikult erakondi, mitte isikuid, on minu meelest mõistlik oma hääl anda sobivaima erakonna esinumbrile oma valimisringkonnas. Tänavustele Riigikogu valimistele on oma nimekirja esitanud 11 erakonda.

Kaheksa neist (Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond, Eesti Vasakpartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutsioonierakond ja Vene Erakond Eestis) on mulle põhimõtteliselt vastuvõetamatud kui marurahvuslased, kristlased, punased või sulid (hea lugeja võib tähestikulises järjestuses toodud erakonnad ise neisse gruppidesse paigutada). Samuti langeb välja Erakond Eestimaa Rohelised, kelle põhiseisukohtadega ma küll nõustun, kuid kes ei suuda riigi juhtimise vastutust välja kanda.

Sõelale jäid Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Pean tunnistama, et ma pole nende programme veel täie põhjalikkusega läbi jõudnud töötada, nii et mõjuva põhjuse ilmnemisel võin oma hääle veel reformistidelt ära võtta ja sotsidele anda.

Miks valisin?

Sest kes valima ei lähe, jääb neljaks aastaks hääletuks (nagu president Ilves ütles) või võib Põhja-Koreasse kolida (nagu Pilleriin ütles). Ja nagu ma ise olen kogu aeg öelnud, ei ole valimata jätnud tegelastel õigust pärast möliseda.

Kuidas valisin?

Loomulikult osalesin e-valimistel (http://www.valimised.ee). Aga miks ma e-valimistele ei lingi? Sest see oleks vastuolus ausa e-hääletamise põhimõtetega.