KAPO, autoriõigus ja avalik teave

Peeter "Pets" Marvet kirjutab, kuidas Kaitsepolitseiameti pressikomissar Irina Mikson põhjendas ameti soovi kaotada netiavarustest elektronkujul KAPO aastaraamat 2006, väites, et raamatu "piraatkoopiate" levitajad rikuvad Kaitsepolitseiameti autoriõigusi.

Jah, kahtlemata on aastaraamatu puhul tegemist teosega autoriõiguse seaduse (AutÕS) mõistes. Autoriõigus aastaraamatule kuulub AutÕS § 31 lg 2 kohaselt Eesti Vabariigile (et KAPO ei ole juriidiline isik, vaid riigiasutus, ei saa autoriõigus KAPOle kuuluda). Autori varalisi õigusi (mille hulka kuuluvad ka õigused teose reprodutseerimisele, levitamisele ja üldsusele kättesaadavaks tegemisele) aastaraamatule teostab AutÕS § 32 lg 6 kohaselt Kaitsepolitseiamet.


Aga siin on üks nüanss.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, avalik teave. Seaduse § 4 kohaselt on teabevaldajad kohustatud demokraatliku riigikorralduse tagamiseks tagama igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil juurdepääsu nende valduses olevale teabele.

AvTS § 29 lg 1 ja § 28 lg 1 p 8 kohaselt tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded -- milleks KAPO aastaraamat 2006 kahtlemata kvalifitseerub -- avalikustada veebilehel. AvTS § 29 lg 2 kohaselt võib teavet lisaks veebilehele avalikustada ka muul viisil.


Julgen väita, et Kaitsepolitseiamet on jätnud täitmata oma otseselt seadusest tuleneva kohustuse, ning et autoriõiguse seaduse kasutamine kohustuse täitmatajätmise õigustamiseks on madal ja kahetsusväärne, demonstreerides kõigile ühe Eesti Vabariigi turvalisusele olulisima riigiasutuse e-küündimatust.