Ametlikud teadaanded

Laupäeval tuli notariaadi loengus korraks päevakorda teema, et mõningail juhtudel loetakse inimene teavitatuks, kui talle vajalik teade on avaldatud ametlikes teadaannetes. Mina lõin muidugi kohe Google'isse "ametlikud teadaanded" ja leidsin hoobilt aadressi www.ametlikudteadaanded.ee.

Mu rind paisus uhkusest, et elan vinges e-riigis.

Hetk hiljem läks õhk visinal välja. Kus on võimalus otsinguid salvestada ja lasta serveril mulle huvipakkuvad teadaanded, niipea kui mõni selline lisatud peaks saama, oma e-posti aadressile saata, nagu seda suudavad teha suvalised auto- ja kinnisvarakuulutuste lehed? Kus on elementaarne RSS-uudistevoog?

Muidugi võiks mõni vabatahtlik ametlikele teadaannetele mingi "pealisehituse" tekitada — nii, nagu ma omal ajal elektroonilise Riigi Teataja peale wLex'i ehitasin, aga... ehhh.

E-riik või asi.

Elundidoonorlus ja e-kodanikuühiskond

Jaanus Kase tegi ettepaneku panna elundidoonorikaart internetti. Huvitava kokkusattumusena juhtusin eile Kopenhaagenis lennukit oodates täpselt sellesama asja peale mõtlema ning jõudsin mõistagi järeldusele, et info minu keha tagavaraosadeks kasutatavuse kohta peaks olema saadaval netist, mitte istuma minu rahakotis, mille õnnetuse juhtumise päeval puhtjuhuslikult koju võin unustada.

Tõsi, erinevalt Jaanusest ei mõelnud ma e-kodaniku portaalile, mis oleks küll sellele teabele loogiline koht. Miks mitte? Sest hiljutine KAPO aastaraamatu saaga, e-RiigiTeataja jätkuv ja järjekindel suutmatus/soovimatus neile tasuta pakutud wLex-i funktsionaalsus kasutusele võtta, ning mitmed muud säärased asjaolud, on minus tekitanud (loodetavasti eksliku) arvamuse, et Eesti riik (kitsamas, st riigivõimu tähenduses) on e-energiast tühjaks jooksnud või jooksmas. Seepärast kujutasin endale ette mingit kodanikualgatuse korras üles seatavat saiti, kuhu iga elundidoonoriks pürgija võiks vabalt üles riputada oma vastavasisulise digiallkirjastatud avalduse.

Mõistagi oleks "üks ametlik koht" sellise info kättesaadavuse seisukohalt parem kui 100 erinevat pisikest kodanikualgatust. Aga praegune Eesti riigi e-teenuste kontseptsioon ei võimalda kahjuks kodanikke teenuste arendamisesse kaasata. Asju tehakse meil praegu vaid riigihangete korras; kogukondlike algatuste ärakasutamiseks tuleks e-riigi arendust aga juhtida nagu mõnd open source projekti, mille puhul eksisteerib (individuaalne või kollegiaalne) otsustaja, kes talle esitatud paremad täiendused projekti "peamisesse" harusse lülitab.

KAPO aastaraamat: lost in translation?

pp viitas mu viimast KAPO-postitust kommenteerides uudistesaidile KM.ru, kus Vassili Vankov kirjutas, et KAPO olevat pärast 29. mail toimunud Vene raketikatsetust eemaldanud oma aastaraamatust väite, nagu oleks Venemaa II maailmasõja alustanud.

Minu valduses on nii alguses "lekkinud" kui praegu KAPO veebist kättesaadavad "ametlikud" eesti- ja ingliskeelsed PDF-id. Neid põgusalt võrrelnuna (täismahus kontrolliks pole lihtsalt aega) julgen väita, et lekkinud ja ametlike versioonide tekstid on ilmselt identsed, kuid eesti- ja ingliskeelsed tekstid ei ole seda mitte.

Eestikeelne tekst:

Need on tüüpilised näited Teise maailmasõja võitnud suurriigi pikaajalisest infosõjast Teise maailmasõja ohvri-väikeriigi vastu, mis kannatas ja kandis väga suuri kaotusi mõlema sõdiva poole okupatsiooni tõttu.

Ingliskeelne tekst:

These are typical examples of a prolonged information war of an empire, a launcher and a victor of the WW II, against a small victimcountry that suffered and carried great losses due to occupation by both fighting parties.

Nagu näha, süüdistatakse Venemaad II maailmasõja käivitamises vaid ingliskeelses aastaraamatus.

On tõlkevigadega kuidas on, aga ajaloo ümberkirjutamise süüdistuste vastu on kõigil Eesti riigiasutustel (ja Eesti elanikel) olemas võimas relv -- ID-kaart, mis võimaldab mistahes dokumente ajatempli ja digiallkirjaga varustada ning hiljem tõestada, et dokument X oli olemas kuupäeval Y.

Küsimus on, miks Eesti riigiasutused seda relva ei kasuta?

KAPO, autoriõigus ja avalik teave

Peeter "Pets" Marvet kirjutab, kuidas Kaitsepolitseiameti pressikomissar Irina Mikson põhjendas ameti soovi kaotada netiavarustest elektronkujul KAPO aastaraamat 2006, väites, et raamatu "piraatkoopiate" levitajad rikuvad Kaitsepolitseiameti autoriõigusi.

Jah, kahtlemata on aastaraamatu puhul tegemist teosega autoriõiguse seaduse (AutÕS) mõistes. Autoriõigus aastaraamatule kuulub AutÕS § 31 lg 2 kohaselt Eesti Vabariigile (et KAPO ei ole juriidiline isik, vaid riigiasutus, ei saa autoriõigus KAPOle kuuluda). Autori varalisi õigusi (mille hulka kuuluvad ka õigused teose reprodutseerimisele, levitamisele ja üldsusele kättesaadavaks tegemisele) aastaraamatule teostab AutÕS § 32 lg 6 kohaselt Kaitsepolitseiamet.


Aga siin on üks nüanss.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, avalik teave. Seaduse § 4 kohaselt on teabevaldajad kohustatud demokraatliku riigikorralduse tagamiseks tagama igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil juurdepääsu nende valduses olevale teabele.

AvTS § 29 lg 1 ja § 28 lg 1 p 8 kohaselt tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded -- milleks KAPO aastaraamat 2006 kahtlemata kvalifitseerub -- avalikustada veebilehel. AvTS § 29 lg 2 kohaselt võib teavet lisaks veebilehele avalikustada ka muul viisil.


Julgen väita, et Kaitsepolitseiamet on jätnud täitmata oma otseselt seadusest tuleneva kohustuse, ning et autoriõiguse seaduse kasutamine kohustuse täitmatajätmise õigustamiseks on madal ja kahetsusväärne, demonstreerides kõigile ühe Eesti Vabariigi turvalisusele olulisima riigiasutuse e-küündimatust.

ID-kaart, Ubuntu 6.10 ja Firefox 2

Lähenevate valimiste ja netipankades peatselt jõustuvate piirangute valguses otsustasin oma ID-kaardi Ubuntu 6.10 all käima joosta.

UUENDATUD 2007-02-08 12:56 -- lisatud OpenSC häälestusjuhised (vajalikud DigiDoc portaalis hakkamasaamiseks).

TÄIENDATUD 2007-02-11 19:30 -- see leht siin on adresseeritud ühe konkreetse süsteemikonfiguratsiooni kasutajatele (vt pealkirja). Neile, kes midagi muud pruugivad või kes tahavad aru saada, miks asjad just nimelt niimoodi käivad, on parim infoallikas ideelabor.ee/id-kaart.

Et olin seda Ubuntu eelmise versiooniga juba teinud, õnnestus asi enamjaolt üsna lihtsalt, kuid Firefox 2 tekitas nii mõnegi üllatuse. Üldiseks hüvanguks panen nüüd siia kirja "nullist alustamise" juhised.

1. Hangi järgmised vidinad ja ühenda need omavahel:
1. kehtivate sertifikaatidega ID-kaart;
2. Ubuntu 6.10 operatsioonisüsteemi ja ühe vaba USB-pordiga arvuti;
3. Elioni ID-kaardi stardikomplektis (USB-versioon) sisalduv kaardilugeja SCR-3310.
   
2. Paigalda ja häälesta kaardilugeja ja OpenSC, andes terminalis käsud

   sudo apt-get install opensc pcscd libccid
   sudo gedit /etc/opensc/opensc.conf

   Avanenud tekstiredaktoris otsi üles tekst "# try_emulation_first = yes;", kustuta selle algusest ära trellid, otsi tekst "# lock_login = true;", kirjuta selle asemele "lock_login = false;", salvesta fail ja sule redaktor. Lõpuks kontrolli paigaldust vastavalt selle lehe lõpus toodud juhistele.
   
3. Mine sellele lehele, lae vastavalt seal antud juhistele ID-kaardiga seotud sertifikaadid ning klõpsa samal lehel veidi allpool olevat nuppu "Lae moodul".
4. Vali Firefoxis Edit - Preferences - Advanced - Encryption - Security Devices. Kastis pealkirjaga "Security Modules and Devices" peaks nüüd jaotise "opensc-pkcs11" all leiduma rida "ID-kaart (PIN1, Isikutuvastus)". Klõpsa sellel, vajuta nuppu "Log In", sisesta oma PIN1, vajuta OK, OK, Close. Ära MINGIL JUHUL kasuta sisselogimiseks oma PIN2-e!
   
5. Mine Sertifitseerimiskeskuse testlehele. Kui kõik on korras, näed isiklikult sulle adresseeritud tervitust. Pane see leht kinni.
6. Kui oled Hansapanga klient, täida need juhised ning proovi seejärel hanza.netti siseneda (kasutajatunnus, püsiparool, sisene ID-kaardiga). Kui õnnestub, on kõik korras ja võid hanza.netist rahulikult välja logida. Hiljem uuesti sisse logides pole Firefoxi häälestamine enam vajalik.
   
7. U-neti, Digidoc portaali ja e-valimiste kasutamiseks peab Su arvutisse olema paigaldatud Sun'i Java 1.5.0 ning Java PKCS#11 wrapper. Viimatinimetatu saad alla laadida siit (salvesta fail oma kodukataloogi). Pärast allalaadimist anna terminalis järgmised käsud:

   sudo mv ~/libpkcs11wrapper.so \
   /usr/lib/jvm/java-1.5.0-sun/jre/lib/i386/
   sudo ln -sf /usr/lib/opensc-pkcs11.so /usr/lib/libesteid-pkcs11.so
   sudo ln -sf /usr/lib/opensc-pkcs11.so /usr/lib/libopensc-pkcs11.so
   sudo ln -sf /usr/lib/opensc-pkcs11.so \
   /usr/lib/jvm/java-1.5.0-sun/jre/lib/i386/opensc-pkcs11.so

8. E-valimistel osalemiseks mine lehele http://www.valimised.ee, pane ID-kaart lugejasse (kui sa selle sealt vahepeal millegipärast välja oled võtnud) ja vajuta nupule "Hääleta siin". Ilmuma peaks leht, mis sisaldab sinu nime ja isikukoodi ning nuppu "Edasi". Klõpsa sellel. Järgmiselt lehelt saad endale tõmmata e-valimisrakenduse. Salvesta see oma kodukataloogi, sulge Firefox, anna terminalis käsud

   export EVOTE_PKCS11_LIB=/usr/lib/opensc-pkcs11.so
   chmod 755 evote-client.bin
   ./evote-client.bin

   ning järgi ekraanile ilmuvaid juhiseid.
9. Pärast Firefoxi taaskäivitamist tuleb (nüüd ja edaspidi) ID-kaardi kasutamiseks uuesti läbi teha sammus 4 näidatud sisselogimine.

Täiendavat infot saad Ideelabori ID-kaardi lehelt, konsultant.ee ID-kaardi lehelt, Pingviini Webist, id.ee veebist ja foorumist, e-valimiste abilehelt ja võimalik, et veel mõnest kohast. Head inimesed ehk aitavad kah teinekord ;)

Muļķis igaunis*

Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 902 SE II:

§ 18¹. Veebilehtede avalehe keel

Riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroode, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste asutuste ning muude asutuste, äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste veebilehtede avalehed peavad olema eestikeelsed.

Õige! Väga hea! Eesti vabaks! Viigu need "ärimehed", kes nii väga tahavad oma "kõrgtehnoloogilisi lahendusi" välisturgudel pakkuda, oma firmad mõnesse teise riiki! Meil on siin Eesti Vabariik, saage, kurat, aru, see on rahvusriik, raisk!

henrik@tehnokratt: Dear kultuurikomisjon, aika alkaa nyt!
Postimees: Eesti veebilehed peavad avanema eestikeelsetena
Peeter Marvet: kas teie juba olete hommikuse reguleerimise lõpetanud?

________
* loll eestlane (läti keeles)