mv ValdoRandpere kinnine_raviasutus/

Vastutaval kohal töötamisest tulenev stress on ikka päris kole asi.

KAPO aastaraamat: lost in translation?

pp viitas mu viimast KAPO-postitust kommenteerides uudistesaidile KM.ru, kus Vassili Vankov kirjutas, et KAPO olevat pärast 29. mail toimunud Vene raketikatsetust eemaldanud oma aastaraamatust väite, nagu oleks Venemaa II maailmasõja alustanud.

Minu valduses on nii alguses "lekkinud" kui praegu KAPO veebist kättesaadavad "ametlikud" eesti- ja ingliskeelsed PDF-id. Neid põgusalt võrrelnuna (täismahus kontrolliks pole lihtsalt aega) julgen väita, et lekkinud ja ametlike versioonide tekstid on ilmselt identsed, kuid eesti- ja ingliskeelsed tekstid ei ole seda mitte.

Eestikeelne tekst:

Need on tüüpilised näited Teise maailmasõja võitnud suurriigi pikaajalisest infosõjast Teise maailmasõja ohvri-väikeriigi vastu, mis kannatas ja kandis väga suuri kaotusi mõlema sõdiva poole okupatsiooni tõttu.

Ingliskeelne tekst:

These are typical examples of a prolonged information war of an empire, a launcher and a victor of the WW II, against a small victimcountry that suffered and carried great losses due to occupation by both fighting parties.

Nagu näha, süüdistatakse Venemaad II maailmasõja käivitamises vaid ingliskeelses aastaraamatus.

On tõlkevigadega kuidas on, aga ajaloo ümberkirjutamise süüdistuste vastu on kõigil Eesti riigiasutustel (ja Eesti elanikel) olemas võimas relv -- ID-kaart, mis võimaldab mistahes dokumente ajatempli ja digiallkirjaga varustada ning hiljem tõestada, et dokument X oli olemas kuupäeval Y.

Küsimus on, miks Eesti riigiasutused seda relva ei kasuta?

KAPO, autoriõigus ja avalik teave

Peeter "Pets" Marvet kirjutab, kuidas Kaitsepolitseiameti pressikomissar Irina Mikson põhjendas ameti soovi kaotada netiavarustest elektronkujul KAPO aastaraamat 2006, väites, et raamatu "piraatkoopiate" levitajad rikuvad Kaitsepolitseiameti autoriõigusi.

Jah, kahtlemata on aastaraamatu puhul tegemist teosega autoriõiguse seaduse (AutÕS) mõistes. Autoriõigus aastaraamatule kuulub AutÕS § 31 lg 2 kohaselt Eesti Vabariigile (et KAPO ei ole juriidiline isik, vaid riigiasutus, ei saa autoriõigus KAPOle kuuluda). Autori varalisi õigusi (mille hulka kuuluvad ka õigused teose reprodutseerimisele, levitamisele ja üldsusele kättesaadavaks tegemisele) aastaraamatule teostab AutÕS § 32 lg 6 kohaselt Kaitsepolitseiamet.


Aga siin on üks nüanss.

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, avalik teave. Seaduse § 4 kohaselt on teabevaldajad kohustatud demokraatliku riigikorralduse tagamiseks tagama igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil juurdepääsu nende valduses olevale teabele.

AvTS § 29 lg 1 ja § 28 lg 1 p 8 kohaselt tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded -- milleks KAPO aastaraamat 2006 kahtlemata kvalifitseerub -- avalikustada veebilehel. AvTS § 29 lg 2 kohaselt võib teavet lisaks veebilehele avalikustada ka muul viisil.


Julgen väita, et Kaitsepolitseiamet on jätnud täitmata oma otseselt seadusest tuleneva kohustuse, ning et autoriõiguse seaduse kasutamine kohustuse täitmatajätmise õigustamiseks on madal ja kahetsusväärne, demonstreerides kõigile ühe Eesti Vabariigi turvalisusele olulisima riigiasutuse e-küündimatust.

1984? Tänan, ei!

noktum arvas mu eilse postituse venekeelset tõlget (спасибо, gynter!) kommenteerides, et aastaraamatupeituse taga võib olla KAPO soov jätta endale võimalus rääkida täna üht ja homme hoopis teist juttu — mustmiljonis eksemplaris võrku riputatud materjali hilisem "kohendamine" ei ole teadupärast triviaalne ülesanne. Mina ei taha seda KAPO-st hästi uskuda, aga tõsi ta on, et nii Eesti kui muu maailma e-ajalehtedes avaldatud uudised ja artiklid kipuvad teinekord kaduma või muutuma.

Küll aga tahan ma uskuda, et mõned minust palju helgemad pead treivad varsti valmis sellise infotehnoloogilise lahenduse, mis võimaldaks mistahes elektroonilisele infoühikule tõestusväärtusega ajatempli külge kleepida ning tulemuse mingisse globaalsesse ning ilma keskserveriteta toimivasse hajutatud salvestusvõrku laadida, kust mitte keegi seda enam maha ei saaks kustutada.

KAPO aastaraamat

07.05.07 viitab altexor del.icio.us keskkonnas Oneupweb.com whitepaper'ile "Principles of Crisis Management in a Viral Age", kus muuhulgas mainitakse, et klassikalise PR-reegli "Ole aus. Ole põhjalik. Ole esimene" asemel tuleb web 2.0 ajastul juhinduda reeglist "Ole aus. Ole põhjalik. Ole kõikjal."

16.05.07 kirjutab Argo Ideon Eesti Ekspressis Jaak Aaviksoo sõnadele viidates, et Eesti pole valmis kübersõda pidama. Jutt käib peamiselt meie valitsusasutuste vastu suunatud DDOS-rünnakutest.

19.05.07 avaldab Eesti Päevaleht portsu parimaid palasid KAPO aastaraamatust, mis olevat "avalikkusele suunatud teos".

21-22.05.07 postitab Jaanus Kase aastaraamatu PDF-versiooni koos kommentaaridega oma ajaveebi.

23.05.07 Jaanuse postitusele viitavad Siim Teller ja Peeter "Pets" Marvet.

23.05.07 võetakse Jaanusega "väga viisakalt" ühendust ja palutakse tal oma postituses viidatud materjalid eemaldada. Jaanus teebki nii, asendades ka oma postituse teksti.

23.05.07 märkab Pets, et kodanik Jaanus on talle esitatud viisakat palvet mõistnud, ning avaldab samas kahtlust, kas teised kodanikud ja mittekodanikud sedasama teevad.

23.05.07 kommenteerib sündmusi Markus "Larko" Larkovirta, kes kusagilt netist leitud aastaraamatu failid taas üles riputab.

23.05.07 kirjutab aastaraamatu kujundanud Smile Group'i projektijuht Evely Ventsli Larko ajaveebi kommentaari, kus palub "Kapo nimel" piirata blogi külastajate juurdepääs aastaraamatu failidele, kuna ei aastaraamatu teinud reklaamiagentuur ega nende klient, st KAPO, ei ole andnud Larkole luba selle ülespanekuks.

24.05.07 küsib Larko, kas aastaraamatu ümber toimuv on märk vaikiva ajastu saabumisest või nutikas buzz.

Eelkirjeldatud sündmustele tuginedes pean Jaak Aaviksoole omistatud väitega nõustuma, seda mõnevõrra täpsustades: "Mitmed Eesti riigiasutused pole valmis web 2.0 ajastul kübersõda pidama." Minus süveneb veendumus, et mistahes katsed avalikkust huvitava teabe levikut jõuga takistada on tänapäeva võrgustatud maailmas läbikukkumisele määratud. Veel enam -- need katsed võivad väga kiiresti ja väga valusalt pöörduda katsetajate endi vastu.

Näiteks nii: KAPO aastaraamat 2006.