Kolisin siit ära.

wolli juhuslikud mõtted on nüüdsest kättesaadavad peeterpaul.motskula.net.

Pole aega blogida :(

Pea kolm nädalat ei ole ma siia midagi kirjutada jõudnud, nii et need, kes end mu tööde ja tegemistega RSS-i kaudu kursis hoida soovivad, on olnud sunnitud pimeduses kobama.

Aga lühiuudiseid mu töödest-tegemistest-mõtetest ning viiteid netiavarustest leitud lugemist väärivaile asjadele leiavad blogikülastajad lehe paremast servast. Lühiuudiseid aitab vahendada Twitter (lihtne ja mugav "kiirblogimisvahend", mis muuhulgas võimaldab oma twitterikasutajatest sõprade uudiseid ka otse taskusse tellida) ja veebilinke del.icio.us (lahendus, mis võimaldab mul oma viiteid meelevaldsete võtmesõnadega varustada ning neid soovi korral nii sõprade kui laiema avalikkusega jagada).

Tegelikult pakuvad ka Twitter ja del.icio.us RSS-uudistevoogusid. Ja Flickr, kuhu ma aeg-ajalt fotosid postitan. Ja 110 muud võrguteenust kah. Ükspäev Võtan Kätte™ ja tekitan kõigist minu enda publitseeritavaist allikatest ühe ÜberFeed'i. Selle juures kuluvad marjaks ära Google Reader, Yahoo Pipes või lihtsalt RSS Mix; tulemuse serveerimisel on mõistagi abiks FeedBurner.

Eluterve egoism

Egoist tegutseb, pidades ennekõike silmas iseenda huvisid.

Loll egoist suudab mõelda vaid tänases päevas ning arvestab ainult iseenda hetkehuvidega.

Tark egoist näeb kaugemale ning arvestab ka teiste inimeste huvidega, kuna mõistab, et nendega mittearvestamine võib tulevikus tema enda huvisid kahjustama hakata.

Altruist on tegelikult egoist, kuna saab teiste huvides tegutsedes emotsionaalset rahuldust ning teeb teistele head selleks, et seda rahuldust kätte saada.

Loll altruist valetab iseendale, et ta ei ole egoist.

Mina olen egoist. Raudselt.

Kaks hunti

Leidsin netiavarustest õpetliku jutu. Heameelega viitaks allikale, aga otsene allikas on parooli all ja algallikas mulle teadmata. Aga... sharing is good, nagu mõnel pool arvatakse. Ja lugu on aeg-ajalt ülelugemist väärt.

Ühel õhtul jutustas üks vana indiaanlane oma pojapojale võitlusest, mis käib inimeste sees.

Ta ütles:"Mu poeg, lahing käib meis kõigis kahe hundi vahel.
Üks on kuri. Selles on viha, kadedus, armukadedus, kurbus, kahetsus, ahnus, upsakus, enese haletsus, süütunne, vimm, alaväärsus, valed, kõrkus, üleolek ja ego.
Teine on hea. Selles on rõõm, rahu, armastus, lootus, selgus, tagasihoidlikkus, lahkus, heatahtlikkus, empaatia, suuremeelsus, tõde, kaastunne ja usk."

Poiss mõtles öeldu üle natuke ja siis küsis vanaisalt: "Aga kumb hunt võidab?"

Vana mees vaatas mõtlikult last. "See, kumba sa rohkem toidad".

Flow

Tööpsühholoogias tuntakse sellist nähtust nagu flow, mida võiks eesti keelde tõlkida kui "vool" või "voog". Tegemist on olekuga, kus sa tunned, et oled justkui mingi kännu tagant lahti pääsenud ja muudkui kihutad. Sellesse seisu sattudes tasub põletada nii pikalt, kui kütust jätkub — mõned ülesanded, mis järgmisel päeval edasi lükata tuleb, on köömes võrreldes sellega, et ühe ööga päris mitme "normaalse" tööpäeva jagu asju tehtud saab.

Minu tegelik tööpäev algas eile õhtul kell 8 ja lõpes hommikul kell 5. Kaks tundi magamist, poiss lasteaeda, koosolek, teine koosolek, inbox tühjaks, lõuna, nädalaraportid, veel peoga pisiasju ja nüüd võin rahus nädalavahetusele vastu minna.


Mul on ikka seamoodi vedanud: mu töine tiim on viimase peal ja kodune veel vingem.

Kuuldused minu surmast...

...on, nagu tavaliselt ikka, tugevasti liialdatud. Samuti ei ole vaikus mu blogis põhjendatud sellest, et naine ei luba kirjutada. Kõigepealt oli mitte-eriti-netine puhkus, siis mittenetine pulmareis ja siis väga netine, aga väga töine puhkusejärgne elu. Ehk siis puhkuse alguses ei olnud viitsimist, vahepeal võimalust ja viimasel ajal aega.

For the record, pulmapidu oli viimase peal — aitäh korraldajatele, kohaletulnutele ja kõigile, kes niisama häid soove saatsid — ning pulmareis, 10 päeva Horvaatias, läks ka täiesti kümnesse.

Ja nüüd lühidalt mõnedest asjust, millest puhkusele minnes kirjutada lubasin.

• EPSO konkurss. osalesin Euroopa Personalivaliku Ameti korraldatud konkursil jurist-lingvistide reservnimekirja. Paberite ja CV alusel kutsuti mind kirjalikku vooru, kust pääsesin tulemuste alusel edasi suulisesse, kus omakorda jäin ühe punktiga künnise alla. Vaja oleks olnud 50/100, kuid mina sain 49. Kui oleksin võtnud vaevaks mingi EL brošüürigi kasvõi Brüsselisse lennates läbi sirvida, oleksin ilmselt praegu nimekirjas. Aga intellektuaalseks virgutusvõimlemiseks, millena ma seda konkurssi ennekõike võtsin, kõlbas asi kokkuvõttes hästi.
• Poodimise valu ja viletsus. Ma ei suuda mõista inimesi, kellele meeldib poodide vahet käia või Viru Keskuses hängida. Eesti kaubandusvõrgus paistab kehtivat reegel, et kõik poed ja riiulid on mingit sitta täis, aga kui sul midagi konkreetset vaja on, oled hädas nagu mustlane mädas. Mul oli enne (oma ja paari sõbra) suviseid pulmapidusid vaja suviseid pidulikke riideid. Miskipärast sattusin Kaubamajja, kust mul õnnestus üheainsa korraga ära tuua hele ülikond, kaks triiksärki, ühed heledad ja ühed tumedad kingad ning veel mingit nänni. Ja kuna Kaubamajas olid parajasti mingid päevad, läks kogu see sodi mulle maksma vaid poole tavahinnast. Mis mulle kokkuvõttes sobis.
• Pixmania.com ja DPD. Enne puhkusele minekut pidin oma vana, minuga juba aastast 2002 lennanud videokaamera pensionile saatma. Uue ostmisel lähtusin põhimõttest, et olgu mis marki tahes, aga olgu Sony. Nimelt on kogenud taevapiltnikud nii Eestis kui mujal maailmas leidnud, et selle firma videokaamerad kannatavad lendamist päris hästi. Õnneks ei olnud Eestis ei Sony Centerist ega ühestki teisest poest mulle meeldima hakanud odavama otsa kaamerat (HC36) saada. "Õnneks" sellepärast, et olin seetõttu sunnitud aparaadi ostma säärasest netipoest nagu pixmania, mida peavad prantslased ning mis toimetab oma pakutava kauba EL piires kõikjale koju kätte. Vähem kui kaks nädalat pärast ostu sooritamist sain kaamera ja lainurkobjektiivi DPD Eesti kontorist kätte (nad oleks mulle selle koju toonud, aga ma olin parajasti tööle minemas ja sõitsin nende juurest läbi). Koos lainurga ja kohaletoomisega maksis värk tiba vähem kui Eestist ostes ainult kaamera eest välja käia tulnuks. Rõhutan, et tegemist oli odavama otsa mudeliga, nii et kallima kauba puhul on vahed ilmselt veel suuremad.
• 7 fakti:
• mul on kaks magistrikraadiga võrdsustatud kõrgharidust;
• olen rohkem kui 10 tundi oma elust veetnud vabalangemises, kuid pole siiani varuvarju kasutanud;
  
• olen käinud 29 riigis, kuid pole kunagi ekvaatorist lõuna poole pääsenud;
• mu netomass püsis pealt 10 aasta stabiilselt 82-86 kg vahemikus; 2002. aasta sügisel jätsin suitsetamise maha ning pärast seda on kaalu näit kõikunud 92 ja 96 kg vahel.
  
• ma ei kasuta piraattarkvara, kuid pole oma arvutites oleva tarkvara litsentside eest mitte midagi maksnud;
• olen osalenud Eesti rekordi püstitamises (langevarjusport, suurim vabalangemises moodustatud kujund);
• ma panin siia kirja 7 fakti ;)
• Totaalne haigemaja: enne mu puhkuse algust olid kõrges palavikus ja kõhugripis mu naine ja laps ja mõned sõbrad. Mina ja veel mitmed sõbrad saime oma laksu kätte Parasummeri ajal.

Ja nüüd poiss lasteaeda ja ise tööle.

Perekond, ametlikult

Hüvasti, poissmehepõli

Kunagi ammu — ei mäletagi enam, millal täpselt — võtsin vastu otsuse, et hiljemalt 35-aastasena tuleb naine võtta ja isaks saada. Peeter Karl tähistas veidi vähem kui kuu aja eest oma teist sünnipäeva ning täna kella 17:30 ja 18:00 vahel ütleb Alice Kuusiku lennuväljal kõigi eelduste kohaselt mulle oma jah-sõna.

Ettevalmistused on tehtud. Ilm on tellitud. Ning püüli sõeluvad mitte minu püksid, vaid vastava koolituse saanud spetsialistid.

Puhkus!

Järgmised neli nädalat saavad mööduma mängides ja joostes. Niipalju võib kindlalt öelda, et puhkuselt tagasi tuleb hoopis teine mees ;)

Võib juhtuda, et hakkan millalgi ka (veel hiljuti ainult mulle endale, aga alates nüüdsest ka sulle, lugeja, teadaolevaid) blogivõlgu kustutama. Teemad: EPSO konkurss, poodimise valu ja viletsus, Pixmania.com ja DPD, 7 fakti, totaalne haigemaja ja kindlasti veel midagi.

Aga Boston mulle meeldib

Ma ei tea, miks, aga Boston hakkas mulle esimesest pilgust meeldima. "Päris" Boston on mõnusalt pisike — elanikkonnalt umbes poolteist ja maismaapindalalt pisut alla ühe Tallinna. Bostoni linnastu ehk "Suurem Boston", mille elanikest jätkuks rohkem kui kolmele Eestile, aga kataks pisut üle neljandiku Eesti pinnast.


Boston jätab meeldivalt rohelise mulje ning lisaks sellele laiutab keset linna meri. Minu arvates on (soovitavalt laevatatava) veekogu olemasolu ühe korraliku linna jaoks hädavajalik. Isegi Tallinnast võib pikapeale asja saada, kui sadamapiirkond kunagi korralikult välja saab arendatud.


Bostoni puhul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et kohalikus õlletehases pruulitav "Samuel Adams" on sõltumatu Eesti eksperdi poolt täiesti joodavaks tunnistatud.

Sess seljataga

Õigusteaduse magistrikraadist on puudu 4 ainepunkti jagu auditoorset õppetööd, magistritöö kirjutamine ja selle kaitsmine.

Lapsesuu

Lastekaitsepäeva intervjuu Kuku raadios.

Saatejuht: "Kes on maailmas kõige armsam inimene?"
Tüdruk: "Mina."
S: "Aga kes veel?"
T: "Sina."
S: "Aga veel?"
T: "Diana." (mingi sõbranna ilmselt)
S: "Aga kas ema on ka armas?"
T: "Jaa."

Punane pandakaru

Kivipallur õpetab: kui te tahate päev otsa lennuväljal groundmasterdada, siis määrige kõik oma katmata kehaosad korralikult päikesekreemiga sisse. Muidu põleb teie peakolu punaseks ja päikseprillide koha peale jäävad valged laigud.

From: EPSO

Tere. Vaatasime siin, et kirjutada sa enam-vähem oskad. Hüppa juuni algul korraks Brüsselist läbi, siis vaatame, kuidas rääkimine välja tuleb.

Koolipäev

Hommikul poiss lasteaeda ja ise kiirelt koju tagasi, siis tsikliga Tartusse, seal ligi kuus tundi õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni loenguid (vahele kiire pizzalõuna vennaraasuga ning otsus, et me maikuus Soome raudperse sõidule ikkagi ei lähe) ning õhtul läbi tuule, vihma, külma ja pimeduse Sakku tagasi.

Väsinud, ent rahul. Aga sellise ilmaga kuluks siiski soojemad kindad ja sokid marjaks ära.

Tegus nädalavahetus

1. (reede): JAH-grupi jällenägemine. Kvaliteetaeg. Tõrvatilgakesena meepotis vääris äramärkimist Narva silmude totaalne puudumine Tallinna kaubandusvõrgus, mida aga suutsid edukalt korvata kõrgeima kategooria soolakurgid.
   
2. (laupäev): ELAKi hüppehooaja avamine. Brita (SE-IIA) lendas Tartust talvekorterist Kuusikule ning tegi seal kuus tõusu. Manifest oleks äärepealt hiljaks jäänud, kuna autojuhtide kontsentratsioon meie peres oli varastel hommikutundidel allpool igasugust arvestust (vt punkt 1 ning võta arvesse, et Alice tähistas samal ajal oma viimast tööpäeva Tööturuametis).
3. (laupäev): wolli tsiklihooaja avamine. Deauville'i uus aku sai hapet täis kallatud, elektrit täis laetud ja rattale külge kruvitud. Pärast mõõdukat starteri käiamist otsustas ratas hääled sisse võtta. Odomeetri näit hooaja alguses 28500 km. Seoses perekondliku logistika korralduse muutumisega (vt punkt 2 lisamärkus) jääb tänavune kilometraaž ilmselt võrdlemisi kasinaks, kuna külgkorvi mu rattal ei ole ja pagasikohvrisse Peeter Karl ei mahu, aga lasteaeda peab ta hommikuti kuidagi saama. Akuoperatsioonide vahele mahtus ka omajagu tegelemist poisiga.
   
4. (pühapäev): wolli hüppehooaja avamine. Otsa tegime lahti Ekstremistiga: exit 3500, musi vabalangemises, mõned 360° pöörded, 1500 peal varjud lahti. Järgmisel hüppel katsetasime koos Veelaga, kuidas õpilased Britast väljuma võiksid hakata. Praegune plaan ütleb, et õpilane istub lennukiuksele, riputab jalad õue (või toetab vasaku jala ukse taganurka), võtab parema käega esimesest ja vasakuga tagumisest uksepiidast, painutab ja läinud ta ongi. Mulle igatahes tundus see exit oluliselt lihtsam olevat kui Letist või An-2-st hüppamine. Peeter Karl sai päris lennukile kalli-kalli teha, kiivriga mööda lennuvälja joosta ja (tõsi, esialgu küll vaid maa peal olevast) Britast mitu korda välja hüpata.
   
5. (pühapäev): kiirvisiit Katarinale, kellel täitus esimene eluaasta.
   

Allo, isa! Kalli-kalli!

Eile ja üleeile kuulsin ma tööpäeva lõpus oma arvuti kõrvaklappidest just selliseid lauseid. Kui ma ütleksin, et see mu näole laia naeratust ei toonud, valetaksin rämedalt.

Skype'i kõne lõpupoole tegin pojale ettepaneku magama minna. Selle peale vastas Peeter Karl resoluutselt "eitaa" ja nõudis hoopis saia. Alice seletas talle, et isa ei saa saia tuua, sest isa lendas kaugele ära. Ning hiljem oli poiss vanaemale rääkinud, et "isa lennu".

Nädalavahetusel näeme.

Pühadevahe toimetused

1. Laadisin oma müügis oleva Virago aku elektrit täis ning panin aku külge tagasi. Tooreklapp lahti, võti mulku, tuled maha, starter. Läks käima nagu kell.
2. Kirjutasin oma seaduste sisukorrastajat edasi. Nüüd suudab uus wLex juba reaalsetele päringutele vastata. Mõistagi vajab see põhjalikku testimist ning mitmed funktsioonid, sh akti redaktsioonide võrdlemine, tuleb veel valmis kirjutada.
3. Käisime Soesaadus. Peeter Karl meeldis kutsikatele väga, aga ta ise eelistas rohkem vana koera, kes teda kogu aeg ümber ei tahtnud lükata.
   

Müüa Yamaha Virago XV 535

Yamaha XV 535 '92, 20 kW, 38 000 km, 35 000 kr. Eestis alates 2004. aasta juunist üks omanik (mina ise) ja 15 000 km, praegu Türil talvekorteris. Lisainfo ja pildid siin.

Eripakkumine: 5 tonni hinnast alla, kui maksad aprillikuu sees 5000 krooni käsirahaks ning kokkulepitud päeval vormistame ratta Paide ARK-is sinu nimele.

Väga lühike õlleülevaade: Puls Tume Kirsiõlu

Puls Annab Suurepärase Kogemuse. Kaks lonksu suutsin juua, ülejäänu läks kraanist alla.